/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
Eesti kehtestab Venemaalt imporditavate naftatoodete keelu plaanitust varem. Kui valitsus otsuse kinnitab, hakkab keeld kehtima juba detsembri alguses, ütles välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa, pildil) Postimehele.
Praegu kehtivate üleeuroopaliste sanktsiooniotsuste järgi võib naftast saadud bituminoossetest mineraalidest toodetud toorõlisid importida 5. detsembrini ning muid naftaõlisid 5. veebruarini. Seda juhul, kui ettevõtjad on lepingu sõlminud enne 4. juunit.
Samas on Postimees varem kirjutanud, et kuigi naftat ei toodud Venemaalt Eestisse juba suvel, impordib tollideklaratsioonide järgi osa ettevõtteid Venemaalt Eestisse miljonite eurode väärtuses kütusesarnaseid tooteid ja muid naftasaadusi, millega siin omakorda sobivad mootorikütused valmis segatakse, varjates nõnda toote päritolu. Postimees tegi kindlaks, et nn Eesti segu skeemi ehk Venemaalt tulnud kütuse ja ELi sertifikaadiga kütuse segamiseks on Eestis ka luba välja antud.
Nüüd tõmbab Eesti veebruarikuisele tärminile kriipsu peale ja paneb detsembrist punkti igasugusele naftaimpordile Venemaalt.
«Oleme näinud, et Euroopa Liidul on kehtestatud astmeline üleminekuperiood Venemaa toornafta ja naftasaaduste sissetoomise ja transiidi sanktsioneerimiseks lõpuga järgmise aasta veebruaris. Ja oleme näinud, et tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast – naabrus Venemaaga ja meie sadamad – on transiit ikkagi jätkunud. Eesti seisukoht on kogu aeg olnud, et see tuleks kiiresti lõpetada,» rõhutas Reinsalu.
Inimsusevastasel genotsiidisõjal ei saa olla üleminekuperioodi. Lapsed surevad, rahvast hävitatakse ja me ütleme, et meil on kolmekuune üleminekuperiood kuritegeliku režiimiga suheldes?
Urmas Reinsalu
«Võttes arvesse ka asjaolu, et riigikogu tunnistas Putini režiimi terroristlikuks ning sõda on läinud uude ja verisemasse faasi, langetas valitsus juba ülemöödunud nädalal põhimõttelise otsuse, ning ma loodan, et langetatakse ka formaalne määrus. See tähendab üleminekuperioodi lühendamist: 5. detsembrist tuleb Vene nafta ja naftatoodete transiit Eestis täielikult lõpetada,» kinnitas välisminister.
Reinsalu ei salga sedagi, et otsusele on andnud tõuke informatsioon, mis on tulnud ajakirjandusest, sh Postimehe vahendusel. «See on kindlasti väärtuslik info ka otsuse kujundamiseks,» ütles ta.
Kas Eestil on plaan võtta initsiatiiv ka üle Euroopa ning tegutseda üleminekuperioodi lühendamise nimel?
«Inimsusevastasel genotsiidisõjal ei saa olla üleminekuperioodi. Lapsed surevad, rahvast hävitatakse ja me ütleme, et meil on kolmekuune üleminekuperiood kuritegeliku režiimiga suheldes?» ütles Reinsalu. «Eesti teeb selle sammu ära, rakendab keelu detsembri algusest ning loodetavasti valitsus seda neljapäeval toetab.»
Reinsalu lisas, et on saatnud Eesti Vabariigi nimel Euroopa Komisjonile ettepaneku kehtestada uus sanktsioonipakett ja rakendada venitusteta ja kõikehõlmavalt energiasanktsiooni nii Vene gaasi kui ka nafta suhtes.
Reinsalu tutvustas neid seisukohti ka Prantsuse välisministrile Catherine Colonnale, kes on neil päevil Eestis visiidil. «Ta võttis selle informatsiooni teadmiseks. Ja rõhutas, et ka Prantsusmaa on esitanud oma ettepanekud üheksandasse paketti. See mudel näeb välja nii, et komisjon on nagu väravavaht, kellele riigid ettepanekuid esitavad, ja siis hakkab Euroopa Komisjon otsima madalaimat ühisosa riikide vahel,» selgitas Reinsalu.
23. veebruar – esimene sanktsioonipakett, reageerimine Venemaa otsusele tunnustada Donetski ja Luhanski oblastit iseseisvate riikidena
24.–25. veebruar – teine sanktsioonipakett
28. veebruar – kolmas sanktsioonipakett
15. märts – neljas sanktsioonipakett
8. aprill – viies sanktsioonipakett
3. juuni – kuues sanktsioonipakett
21. juuli – seitsmes sanktsioonipakett
6. oktoober – kaheksas sanktsioonipakett
/nginx/o/2022/10/16/14902209t1hc83f.jpg)