N, 2.02.2023

Haridus ja teadus ⟩ Tiina Rüütmaa ja Kristiina Bernhardt: riigikeelt saavad õpetada vaid need, kes seda ise valdavad

Tiina Rüütmaa ja Kristiina Bernhardt: riigikeelt saavad õpetada vaid need, kes seda ise valdavad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Nagu varem, tervitatakse ka tänavu esimesel koolipäeval paljudes koolides lapsi vene keeles. 30 aastat on kulunud õigusaktide täpsustamisele või ootamisele, et äkki toimub midagi iseenesest. Nüüd üritab võimalik koalitsioon vene koolid lõplikult kaotada. Lihtne see ülesanne pole.
Nagu varem, tervitatakse ka tänavu esimesel koolipäeval paljudes koolides lapsi vene keeles. 30 aastat on kulunud õigusaktide täpsustamisele või ootamisele, et äkki toimub midagi iseenesest. Nüüd üritab võimalik koalitsioon vene koolid lõplikult kaotada. Lihtne see ülesanne pole. Foto: Remo TÕnismÄe/postimees
  • Rõõmu teeb see, et viimastel aastatel on huvi eesti keele kui teise keele eriala vastu suurenenud
  • Muret teeb sisseastujate üldine nappus ja nende nõrk eesti keele oskus
  • Koolidesse värvatakse kõiki neid, kes natukenegi eesti keelt räägivad

Pedagoogika õppeasutused teevad omalt poolt kõik, et eesti keelt teise keelena õpetama pürgijaid meelitada, keelitada ja siis koolitada. Väikeste edusammude kõrval on põhimureks vähene huvi ja tudengikandidaatide nadi keeleoskus, kirjutavad Tallinna Ülikooli dotsent Tiina Rüütmaa ja nooremlektor Kristiina Bernhardt.

Eesti keele kui teise keele õpetaja on tööturul äärmiselt nõutud ja tööpakkumisi on palju rohkem kui häid õpetajaid. Nii juhtubki, et kui kvalifitseeritud õpetajat ei ole, otsitakse selle töö peale lihtsalt keegi, kes vähemalt mingil tasemel eesti keelt räägib. Kahjuks see lahendus ei toimi: kui õpetaja eesti keele oskus on puudulik, kanduvad tema vead üle õpilastele; kui tal pole piisavalt teadmisi, kuidas keelt õpetada, ei pruugi õppimine olla tulemuslik.

Olukord, kus aastaid rasket tööd teinud õppijad suhtluspädevusele sugugi lähemale ei jõua, on kahjuks tavaline. Seepärast on ülioluline, et õpetajal oleks nii hea eesti keele oskus kui ka tänapäevased teadmised keeleõppest.

Tallinna Ülikooli õppekavaarenduses on peetud silmas nii ühiskonna muutunud vajadusi kui ka tänapäevast suhtumist keeleõppesse: põhieesmärk on suhtluspädevus ehk toimetulek keele- ja kultuuriruumis, mõeldud on eri sihtrühmade vajadustele ning sellele, et lõpetanute teadmised võimaldaks töötada eri tüüpi keeleõppeolukordades.

Kogemus on näidanud, et kui kool meeskonnana õppeprotsessi analüüsib, jõutakse just selle kooli õppijatele sobiva keeleõppekorralduseni, mis tagab õpilaste hea keeleoskuse.

Teoreetilise õppe kõrval saadame üliõpilased kohe ka praktikale, kus uusi teadmisi otsemaid proovida saab. Praktikaarenduseski arvestatakse uute vajadustega, näiteks saab osa praktikat teha täiskasvanuõppes. Täiskasvanute keeleõpet ei tohiks haridussüsteemile õpetajate ettevalmistamise kõrval tähelepanuta jätta. Eestisse saabub endiselt uussisserändajaid, kelle eesti keele- ja kultuuriruumi lõimimine on oluline mitte ainult ühiskonna toimimise ja riikliku julgeoleku seisukohast, vaid võimaldab sisserändajail ka oma lapsi Eesti koolis õppimisel toetada.

Rõõmu teeb see, et viimastel aastatel on suurenenud huvi eesti keele kui teise keele eriala vastu. Õppima on tulnud hulk innustunud ja kõrge motivatsiooniga tulevasi õpetajaid. Enamasti on nad mingil kombel eesti keele õpetamisega juba kokku puutunud, aga tunnevad vajadust oma teadmisi ja oskusi arendada.

Riigieksam (eesti keel teise keelena) Õismäe lütseumis.
Riigieksam (eesti keel teise keelena) Õismäe lütseumis. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Muret teeb sisseastujate nappus ja nende nõrk eesti keele oskus. Kui vaadata kolme viimase aasta sisseastujate ja sissesaanute arvu, siis aastal 2020 võeti 20 üliõpilaskandidaadist vastu 12, aasta hiljem 22st 13 ning sel aastal 18st ainult kuus. Kuigi ühiskonnale nii vajaliku eriala üliõpilasi võiks võtta vastu rohkemgi kui praegu, on üks takistusi sisseastujate kehv keeleoskus. Eesti keele kui teise keele õpetaja erialale saab võtta õppima aga ainult need, kel eesti keel suus emakeelena või sellele lähedasel tasemel, sest ülikoolis enam keelt ei õpetata, vaid antakse teadmised ja oskused, kuidas seda keelt ise õpetada.

Kõik kõrgelt motiveeritud üliõpilased ei jõua kahjuks diplomini. Suur osa neist töötab eesti keele õpetajana juba enne õppima asumist, õpingute jooksul leiavad endale töökoha kõik soovijad. Pakkumisi järjest tuleb ja nii võibki juhtuda, et lõpetamine kas venib või jääbki ära. Jõudu mitmel rindel tegutseda üliõpilasel tihti lihtsalt ei jätku.

Eesti keele kui teise keele õpetaja erialale saab võtta õppima ainult need, kel eesti keel suus emakeelena või sellele lähedasel tasemel, sest ülikoolis enam keelt ei õpetata.

Leevendamaks õpetajapõuda ning toetamaks õpetajaid, kelle klassis on muukeelseid õpilasi, alustas sel sügisel mikrokraadi programm «Õpetamine mitmekeelses klassis». Lisaks on alates 2020. aastast pakutud täiendusõpet haridus- ja teadusministeeriumi pilootprojektis «Professionaalne eestikeelne õpetaja mitmekeelses klassis», millega liitunud koolid saavad oma meeskonda lisaks ühe esimese kooliastme klassiõpetaja, kellel on ka eesti keele kui teise keele õpetamise pädevus. Ideaalis vajakski iga õpetaja oskusi, mis aitaks tulla toime mitmekeelse klassiga, ja omaks ettekujutust, mida tähendab õppida mõnes muus keeles kui emakeel.

Projektis kujunevad osalejatest õpetajad, kellele eri emakeeli kõnelevad õpilased klassis on normaalsus. Projektikoolid katsetavad keeleõppemudeleid, mille eesmärk on lähtuvalt kogukonna ja õpilaste vajadustest tõhusamalt eesti keeles ja eesti keelt õpetada. Kogemus ongi näidanud, et kui kool meeskonnana õppeprotsessi analüüsib, jõutakse just selle kooli õppijatele sobiva keeleõppekorralduseni, see aga tagab õpilaste hea keeleoskuse. Lisaks on näha, et mitmekeelses klassis vajavad tuge nii õpetajad kui ka õpilased ning teise keele omandamise põhimõtete tundmine on oluline igale õpetajale.

Märksõnad
Tagasi üles