/nginx/o/2022/11/02/14936300t1h5de5.jpg)
Looduskeskkonnas valitseb üleekspluateerimise tõttu skisofreeniline olukord, ühiskonda hoiavad koos majandus- ja rahandusmudelid, mis tihti on vastuolus loodusseaduste, biosfääri seaduspärasustega. Inimene kultuurikandjana näeb ennast eraldi, ainsana subjektina. Ta käsitleb keskkonda ja eluvorme objektina, lõputu ressursina ning on pimestatud lõputu kasvu võimalikkusest lõplikus ruumis. Loodussemiootikute nägemuses on meil maad võtmas looduskultuuritus, kollektiivne enesetapp.