P, 27.11.2022

Rahandusministeerium lõpetas HTMi kiirtestide hanke väärteomenetluse

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Rahandusministeerium lõpetas HTMi kiirtestide hanke väärteomenetluse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 17
Endise Haridus- ja teadusministri Liina Kersna umbusaldamine riigikogus.
Endise Haridus- ja teadusministri Liina Kersna umbusaldamine riigikogus. Foto: Eero Vabamägi/Postimees
  • Leiti rikkumisi seoses riigihangete seaduse rakendamisega.
  • Liina Kersna nende rikkumiste toimepanemise eest väärteo korras vastutav ei ole.
  • Liina Kersna: uurija on jõudnud järelduseni, et ma ei teinud midagi valesti.

Rahandusministeerium lõpetas väärteomenetluse, mille käigus uuriti haridus- ja teadusministeeriumi raam- ja hankelepingute sõlmimise ning muutmise asjaolusid koolidele kiirtestide hankimisel möödunud aastal. 

«Arusaadavalt oli möödunud sügisel valitsenud olukord pingeline – kehtisid piirangud, inimesi valdas ärevus ning ühiskonnas oli palju teadmatust ja segadust jõudsalt leviva koroonaviiruse pärast,» meenutas rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.

«Koolide avatuna hoidmiseks otsustas valitsus ootamatult, et haridus- ja teadusministeerium peab pärast sügisest koolivaheaega alustama koolides laste ja õpetajate kiirtestimist. Ministeerium oli olukorras, kus lahendused testimise tagamiseks tuli leida kiiresti. Samas oli nii avalikkusel kui ettevõtjatel õigustatud ootus, et testide ostmiseks eraldatud eelarvevahendite jagamine toimub ausas ja läbipaistvas konkurentsis ning riigihangete reeglite kohaselt,» märkis ta.

Kuna kiirtestide ostmise hangete üle läbiviidud järelevalvemenetluse käigus tuvastati rikkumisi hankelepingu sõlmimisel ja muutmisel, alustas rahandusministeerium väärteomenetlust kahes episoodis – teises kiirtestide hankes raam- ja hankelepingu sõlmimises ning lepingu muutmises. Menetlust alustati riigihangete seaduse paragrahvide alusel, mis puudutavad hanke- või raamlepingu muutmist seaduses toodud nõudeid rikkudes ning lepingu sõlmimist nõutavat menetlust korraldamata.

Väärteomenetluses tuvastati haridus- ja teadusministeeriumi töös rikkumisi seoses riigihangete seaduse rakendamisega. Samas leiti, et endine haridus- ja teadusminister nende rikkumiste toimepanemise eest väärteo korras vastutav ei ole. Seaduse kohaselt on karistatav lepingu sõlmimine ja muutmine riigihangete seaduse nõudeid rikkudes ning nende koosseisude alusel karistatav üksnes teo täideviimine, teiste isikute karistamist seadus ette ei näe.

Menetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku alusel, lõpetamise määrus jõustub vastuargumentide puudumisel 15 päeva möödudes selle teatavakstegemisest. Määruse jõustumiseni rahandusministeerium menetlejana väärteomenetluse seadus alusel lahendit täpsemalt kommenteerida ei saa.

Rahandusministeerium on riigihangete seaduses ette nähtud riigihangetealaste väärtegude kohtuväline menetleja. Vastutus on ette nähtud hanke- või raamlepingu ebaseadusliku muutmise, riigihanke alusdokumentides sätestatust erinevatel tingimustel lepingu sõlmimise eest ning olukorras, mil lepingu sõlmimisele ei ole eelnenud seaduses nõutud menetlust.

Liina Kersna: uurija on jõudnud järelduseni, et ma ei teinud midagi valesti

«5 kuud ja 18 päeva võttis rahandusministeeriumil aega, et käsitleda väärteomenetlust, mis puudutas minu ja minu meeskonna rohkem kui aasta tagasi tehtud kiirtestide teist hanget ja selle laiendamist,» kirjutas Kersna sotsiaalmeedias. 

«Arvestades seda, et nii mina kui minu hangetega seotud kolleegid käisid ülekuulamistel, mis kestsid minimaalselt kolm tundi, ei kahtle ma hetkekski, et uurija on teinud põhjalikku tööd. Ning nagu näeme, jõudnud järelduseni, et ma ei teinud midagi valesti,» lisas Kersna. 

Kui ta meenutab, mida talt ja ta kolleegidelt küsiti, mõistab ta, miks see menetlus üldse alustati. «Kuna mina allkirjastasin hankelepingud, siis tõenäoliselt tekkis rahandusministeeriumi ametnikes kahtlus, et võib-olla oli see isepäise ministri soolo ning isetegevus. Ehk allkirjastasin lepingud isiklikult mina sellepärast, et ametnikud keeldusid seda tegemast või soovitasid seda hoopiski mitte teha? Kordan – kõik meie otsused olid meeskonnas põhjalikult, väga põhjalikult läbi arutatud. Ka riskid,» lausus Kersna. 

«Kõik otsused läbisid ettenähtud kooskõlastusringid. Mina ja minu kolleegid tegutsesime ühises usus laste kvaliteetse hariduse nimel. Minu jaoks oli see algusest peale selge prioriteet.»

Märksõnad
Tagasi üles