N, 2.02.2023

MEELIS OIDSALU ⟩ Läänel on viimane aeg Ukrainas uus käik leida

Meelis Oidsalu
, Fookuse Võimu ja julgeoleku toimetaja
Läänel on viimane aeg Ukrainas uus käik leida
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja Meelis Oidsalu.
Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja Meelis Oidsalu. Foto: Eero Vabamägi
  • Venemaa on raketisõja näol leidnud Ukrainas asümmeetrilise eelise rünnatava ees.
  • Washingtoni jutt diplomaatilisest lahendusest võib mõjutada Kiievi võitlusmoraali.
  • Lääne senine sidurdamisstrateegia ei ole piisav selleks, et tagada Ukraina võitu.

Ameerika Ühendriikidest on juba mõnda aega kostnud jutud diplomaatilisest lahendusest Ukrainas – seda ajal, mil Venemaa on leidnud Ukraina vastu raketilöökide näol uue käigu. Initsiatiivi taastamiseks tuleb läänel oma lähenemist värskendada, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

Kaks kuud tagasi vahetas Venemaa Ukrainas sõjastrateegiat ja seda juba kolmandat korda. Kui esialgne laialdane eriefektidele toetuva välksõja kavatsus ebaõnnestus, mindi üle massilisele suurtükipommitamisele. 10. oktoobri ulatuslik raketirünnak ja sellele järgnenud löögid Ukraina energiataristu pihta märkisid sõja järgmise faasi algust. Venemaa leidis asümmeetrilise eelise – pikamaa raketilöögid vastase tagalasse –, millele Ukraina samaväärselt vastata ei saa, seda lääne otsuse tõttu piirata Kiievi vastulöökide tegemise ulatust.

Washingtonis on samal ajal kostnud jutte rahuläbirääkimistest. Mõttekoda Rand andis 22. novembril sellele poliitikamuutusele kriitilise hinnangu: Ukraina survestamine läbirääkimistele saadab välja mitmeid signaale, millest ükski pole Ukrainale kasulik.

Genotsiidne rahu sõjast halvem

Esiteks saadab diplomaatilise lahenduse rõhutamine venelastele signaali, et küll lääs väsib, kui sõda piisavalt kaua kestab. Ukrainlastele annab see signaali, et Ameerika Ühendriigid võivad küll veidi aega võitluslikud olla, aga lõpuks ikkagi hülgavad Ukraina. Ühendriikide avalikkusele jäetakse aga mulje, et valitsus ei kavatse Ukraina selja taga sõja lõpuni püsida, mis omakorda võib kasvatada kärsitust.

Läänes ühtaegu oodatakse Vladimir Putini surma ja kardetakse võimuvahetuse tagajärgi. 1991. aastal tuli rahvas Moskvas barrikaadidele. Praegu näib riigi elanikkond olevat tõhusalt tasalülitatud.
Läänes ühtaegu oodatakse Vladimir Putini surma ja kardetakse võimuvahetuse tagajärgi. 1991. aastal tuli rahvas Moskvas barrikaadidele. Praegu näib riigi elanikkond olevat tõhusalt tasalülitatud. Foto: Aleksandr Nemenov/AFP/Scanpix

Väljend «anname diplomaatiale võimaluse» on silmakirjalik, kuivõrd diplomaatilised lahendused tähendavad julgeolekuvaldkonnas enamasti nõrgemate huvide eiramist. Ka Jalta 1945. aasta konverents, millega pandi paika külma sõja piirid ning mistõttu ka Eesti jäi pikalt Nõukogude okupatsiooni alla, oli diplomaatiline lahendus globaalsetele pingetele. Genotsiidne rahu võib olla hullem kui õiglane sõda.

Väljend «anname diplomaatiale võimaluse» on silmakirjalik, kuivõrd diplomaatilised lahendused tähendavad julgeolekuvaldkonnas enamasti nõrgemate huvide eiramist.

Möödunud nädalal toimunud NATO välisministrite kohtumisel ei toimunud olulist edasiminekut Euroopa sõjajärgse poliitilise visiooni osas. Bukarestis lubati Ukrainale ka generaatoreid ja muud süvenevat humanitaarkriisi leevendavat varustust. ÜRO 29. novembri teate järgi on humanitaarolukord eriti hull Hersonis ja Mõkolajivis, kus puudub vee- ja elektrivarustus ning juurdepääs küttele.

Sidur võib hakata kärssama

NATO pole avalike allikate põhjal otsustades siiani tõsiselt arutanud sõjalise sekkumise võimalust (seda ilmselt Ameerika Ühendriikide administratsiooni juhatusel ja survel), on tegutsenud Ramsteini-nimelise laiema tahtekoalitsiooni varjus ning pigem harjumuspäratus taustarollis. Isegi sõjalist väljaõppemissiooni Ukraina sõdurite toetuseks alustati Euroopa Liidu, mitte NATO egiidi all. Vähemasti on hea uudis NATO peasekretäri suvine aktiveerumine, kevadel käis ta ringi kui halvatu.

Ukrainal on selge eesmärk, aga napib vahendeid selle elluviimiseks. Läänel on (veel) vahendeid, aga pole positiivset julgustavat eesmärki. Ees on külmad ja verised kuud.

Ühendriikide presidendi Joe Bideni administratsioon ja sellest lähtuvalt ka NATO kasutavad Ukrainas n-ö sidurdamisstrateegiat: Ukrainat abistatakse nii palju, kui on vaja tema omariikluse säilimiseks, täpsemalt Kiievi ja Lääne-Ukraina kaitseks. Ukrainas juba üheksandat kuud toimuva genotsiidse sõja mõjusid ja humanitaarkatastroofigi üritatakse leevendada, mitte ennetada. Ukrainal on selge eesmärk, aga napib vahendeid selle elluviimiseks. Läänel on (veel) vahendeid, aga pole positiivset julgustavat eesmärki. Ees on külmad ja verised kuud.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg 29. novembril 2022 Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga viiplemas. Türgi on NATOs olnud peamine rahukõneluste ärgitaja Ungari kõrval.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg 29. novembril 2022 Türgi välisministri Mevlüt Çavuşoğluga viiplemas. Türgi on NATOs olnud peamine rahukõneluste ärgitaja Ungari kõrval. Foto: Vadim Ghirda/AP/Scanpix

Uuel aastal saadab edu seda poolt, kes suudab sõjaväsimusest hoolimata hoida mõttevärskust ja vahetada käiku, näiteks võimaldaks initsiatiivi haarata Ukrainale antud võimalus rünnata Venemaa territooriumil olevaid sõjaväebaase, mida kasutatakse Ukraina ründamiseks pikamaa rakettidega. See oleks rahvusvahelise sõjaõiguse kohaselt igati seaduslik ja õigustatud eskalatsioon. Venemaa paneb Ukrainas toime kõikmõeldavaid sõjakuritegusid, aga Ukrainal ei võimaldata kasutada seaduslikke võimalusi enda kaitseks. Mida ootame?

Märksõnad
Tagasi üles