N, 2.02.2023

Budapesti mõttekoja teadlased ⟩ Venemaa on pärast kallaletungi Ukrainale oma trollide armeed veelgi suurendanud

Venemaa on pärast kallaletungi Ukrainale oma trollide armeed veelgi suurendanud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Trollivabriku hoone Peterburis
Trollivabriku hoone Peterburis Foto: Dmitri Lovetski/AP/Scanpix
  • Vene internetitrollid kasutavad riigiti erinevaid narratiive.
  • Saksamaal püütakse võimendada avalikkuse süütunnet.
  • Poolas hoiatatakse, et koostöö NATOga tõmbab riigi sõtta.

Trolliarmeedest on saanud Kremli valeinfo levitamise peamised tööriistad, kirjutavad Péter Krekó, Csaba Molnar ja Lóránt Győri Budapesti Political Capital instituudist.

Esimest korda ilmnes trolliarmeede kasutuselevõtt 2016. aastal, kui Putini usaldusisiku Jevgeni Prigožini Internetiuuringute Agentuur palkas tuhandeid inimesi Peterburi «trollifarmi», et sekkuda võtmetähtsusega valimistesse, sealhulgas USA presidendivalimiste võidujooksu Donald Trumpi ja Hillary Clintoni vahel.

Nüüd tegutsevad trollid – hoopis teises mastaabis – kui osa Venemaa sissetungist Ukrainasse ning vähem selgel kujul pärast desinformatsiooniväljaannete Sputnik ja RT geoblokeerimist ning viimaste sisu eemaldamist maailma suurimatest sotsiaalmeediaplatvormidest, nagu Twitter, Facebook ja Youtube.

Briti valitsuse 2022. aasta mais avaldatud uuringus leiti, et Venemaa on pärast kallaletungi Ukrainale 24. veebruaril 2022 laiendanud oma bottide ja trollide armeed. Uuringus hoiatati, et sõjatandrile on sisenenud värske trollide armee, mis on seotud Vene palgasõdureid värbava Wagneri grupi asutaja Prigožiniga.

Lisaks juhtiva peavoolumeedia või poliitikute (näiteks tollase Briti peaministri Boris Johnsoni ja Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi) ründamisele on trollide tegevus suunatud avaliku arvamusega manipuleerimisele, mis seisneb mitmesuguste ühismeedia platvormide (nagu Facebook, Twitter, TikTok ja Telegram) kommentaariumidesse valeinfot sisaldavate sõnumite postitamises.

2 MÕTET

  • Venemaa on pärast kallaletungi Ukrainale oma bottide ja trollide armeed laiendanud. Sõjatandrile on sisenenud värske trollide armee, mis on seotud Wagneri groupi asutaja Jevgeni Prigožiniga.
  • Trollide tegevus on suunatud avaliku arvamusega manipuleerimisele, mis seisneb ühismeedia kommentaariumidesse valeinfot sisaldavate sõnumite postitamises.

Meta uurijad tõestasid augustis, et sõjatrollid «Cyber Front Z» on seotud Prigožini juhitud trollivabrikuga. 6. novembril avaldatud uuring näitas, et kunagi IRAga seotud olnud ja hiljem talveunne vajunud sotsiaalmeediakontod olid taas aktiivseks muutunud, et rünnata enne vahevalimisi president Bideni käitumist Ukraina kriisi ajal.

Meie mõttekoja Political Capitali uuringus kasutati algoritmidel põhinevat tekstikaevandamist ja kvalitatiivset analüüsi, et jälgida ja analüüsida trollikontode aktiveerimist ja nende levitamisstrateegiaid Venemaa sissetungi järel Ukrainasse V4 riikides (Poola, Ungari, Tšehhi ja Slovakkia), Saksamaal, Itaalias ning Rumeenias.

Pildipankade korduv kasutus ja spetsiifilised postitamismustrid – sõna-sõnalt sama kommentaar​ postitatakse Facebooki jutulõimedesse – paljastasid võltsid käitumistavad. Meie meeskond uuris korduvaid tekste, mis olid minimaalselt viie sõna pikkused ning mida postitati sotsiaalmeediakanalites vähemalt 200 korda. Nende põhjal saab teha hulga järeldusi.

Esiteks leidsime V4 riikides uuringus, et tegevustes ja narratiivides on riigiti märkimisväärseid erinevusi. Näiteks Ungaris ja Tšehhis avastasime suure hulga võrreldavaid sõnumeid, mis klappisid Kremli-meelsete narratiividega. Mõlemas riigis levinud viiest narratiivist kolm keskendusid järgnevale: (1) Ukraina korraldab Donbassis genotsiidi; (2) neonatsid võtavad Ukraina üle; (3) Ukraina ei ole tõeline riik.

Spetsiifilised postitamismustrid – sõna-sõnalt sama kommentaar​ postitatakse Facebooki jutulõimedesse – paljastasid võltsid käitumistavad.

Poolas aga taoline taktika ei töötaks, sest riigis on laialt levinud pahameel Venemaa vastu. Seetõttu prooviti sõnumitega rõhuda geopoliitilisele ebakindlusele, viidates sellele, et valitsev erakond​ PiS juhib riigi julgeolekupoliitikat valesti, samas kui koostöö NATOga võib Poola sõtta tõmmata.

Saksamaal keskendusid trollide jõupingutused Saksa avalikkuse süütunde võimendamisele. Peamine narratiiv püüdis sõda tõlgendada Venemaa ja lääne (USA ja NATO) vahelise konfliktina, keskendudes väidetavatele lubaduste rikkumistele, mida lääs olevat Nõukogude Liidule ja Venemaale seoses NATO laienemisega andnud.

Teiseks avastasime, et paljud valelood saavad alguse Moskvast. Kolm sõnumit, mida trollid Ungaris kordavad, olid kergesti tuvastatava päritoluga: «Ukrainat ei ole olemas»; «NATO uus diktaatorlik maailmakord» ning «kaheksa aastat kestnud genotsiid Donbassis». Neist esimene ilmus Ukraina Putini-meelse oligarhi Viktor Medvedtšukiga seotud ühenduselt, nimetades uudiste allikana separatistide «uudisteagentuuri». Küll aga näitas AFP uuring, et sama narratiiv on ringi liikunud nii kreeka, saksa, inglise kui ka bulgaaria keeles.

Samuti on kasvanud mõnel pool Kremli sõnumite peavoolustamine. Meie uurimine näitas, et Kremli väärinfot on jagatud menukates meediakanalites, sh RTL, RTL Aktuell, Sat1 ning ZDF Heute. Kõik nimetatud kanalid võivad uhkustada suurte auditooriumidega. Ka õnnestus Kremli sõnumitel jõuda mõnedes riikides neile sümpaatsete poliitiliste juhtkondadeni.

Näiteks leidis Ungari valitsust toetava peavoolumeedia arvamusartiklites kajastust valeväide ungari või vene vähemuse vastu toime pandud «genotsiidist» või «etnotsiidist». Sellega viidati Kiievi ja Budapesti vahelisele pikaajalisele diplomaatilisele tülile vähemuste keeleõiguse üle. Saksamaa AfD, Rumeenia sotsiaaldemokraatide, Slovakkia Robert Fico ning Tšehhi Trikolori partei poliitikud andsid Kremli narratiividele veelgi elujõudu.

Venemaa trollide tegevuse ulatus Euroopas peaks muret tekitama nii lääne poliitilistele juhtidele kui ka kodanikkonnale laiemalt.

Lõpuks aitasid meil trollide tegevust tuvastada nende endi tehtud vead. Näiteks mitmetel juhtudel leidsime, et väidetavad Slovakkia Facebooki kasutajad kommenteerisid Tšehhi Facebooki lehtedel ungari keeles, Itaalia kasutajakontod kommenteerisid Colombia lehtedel oma emakeeles jne.

Paralleelselt Kremlit pooldavaid ja vastustavaid narratiive levitavad kasutajakontod olid eriti ilmekad. Need vead viitavad tõsiasjale, et kontode taga olev Vene allikas unustas enne teise jurisdiktsiooni liikumist oma kontosid vahetada. Veel leidsime, et selliste narratiivide levitamise taga seisid peamiselt võltsitud ja varastatud kasutajakontod.

Venemaa trollide tegevuse ulatus Euroopas peaks muret tekitama nii lääne poliitilistele juhtidele kui ka kodanikkonnale laiemalt. Võltsitud mõjutustegevusi veebis on lihtne korraldada ning odav käigus hoida.

Seepärast on hädavajalik, et lääneriikides kehtestataks vajalikud õigusaktid lisaks ELi digitaalteenuste seadusele. Tuleb luua tehnilised võimalused, et paremini võltsi veebikäitumist tuvastada. Lõplik lahendus eeldab aga ühismeediaettevõtete endi soovi võltsitud võrgustikke läbipaistval viisil avastada.

Seadusandjad peaksid kriitiliseks prioriteediks seadma eesmärgi, et need platvormid täidaksid valeinfo vastu võitlemise nõuded ja teeksid seda kiiresti. Lisaks peaksid nad kasutama omaenda vahendeid, et tõkestada trollide tegevuse levik oma platvormidel.

Märksõnad
Tagasi üles