Mõni vaidleks vastu, et elektri hind peabki kallis olema ja Eesti Energia kasum suur, et saaks teha investeeringuid roheenergiasse.
President Kersti Kaljulaid leiab lausa, et elekter oligi põhjendamatult odav. Peaminister Kaja Kallas on vihjanud samale asjaolule, võrreldes Kesk-Euroopa elektrihindu Eestiga.
Väga alatu on niimoodi võrrelda, kui eestlaste sissetulekud on ka oluliselt madalamad. Ei saa olla nii, et las kulutused olla samaväärsed sakslastega, aga sissetulekud, millega neid kulutusi katta, tunduvalt madalamad.
Eesti Energia uhkustab, et investeeris üheksa kuuga taastuvenergiasse üle saja miljoni euro, millest lõviosa läks tuule- ja päikeseparkide rajamisse.
Paraku need investeeringud ei aita, kui talve pime tuulevaikne pakane võimust võtab. «Õnneks» on Eesti Energial plaan kasutada varustuskindluse tagamiseks meie metsa, viies näiteks Balti elektrijaama 11. ploki üle puidujäätmetele.
Vaatame nüüd, kuhu Eesti roheinvesteeringud liiguvad. Suurimad investeeringud tehti järgmistesse tuule- ja päikeseparkidesse: Tolpanvaara 5,6 miljonit eurot, Šilale 19,2 miljonit eurot, Akmene 8,7 miljonit eurot, Purtse 6,1 miljonit eurot ning 2,9 miljonit eurot Zambrowi päikeseparki.
Palju Eesti kohanimesid lugeja märkas? Loodame, et läheb edukamalt, kui Eesti Energia Utah’ põlevkiviprojekti investeeringud.
Postimees on varem kirjutanud, et Utah' põlevkiviprojekti käigus hoidmiseks kulutab Eesti Energia ligi miljon eurot aastas.
Kedagi loomulikult vastutusele ei võeta ega kurssi ei taheta muuta. Rohepöörde tuules jätkatakse rahumeeli meie energiakindluse hävitamist soovunelmatega ja aastate tagustest elektrihindadest võib vaid und näha.
Vähemalt saame lohutada end sellega, et Eesti Energia teenib rekordkasumeid ja et meie peaministriproua saab hea eeskuju eest sakslastelt kiita.