N, 2.02.2023

Rootsi eurosaadik: paremäärmuslaste võimu ligi laskmise suurim oht väljendub ELi tasandil

Berit Nuka
, toimetaja
Rootsi eurosaadik: paremäärmuslaste võimu ligi laskmise suurim oht väljendub ELi tasandil
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Rootsi Liberaalide ainus esindaja europarlamendi Uueneva Euroopa fraktsioonis on Karin Karlsbro.
Rootsi Liberaalide ainus esindaja europarlamendi Uueneva Euroopa fraktsioonis on Karin Karlsbro. Foto: Jann Lipka

Paremäärmuslaste kaasamine Rootsi valitsuskoostöösse lööb Brüsselis laineid veel ka poolteist kuud hiljem ning Liberaalide eurosaadiku Karin Karlsbro sõnul pole tallegi päris selge, millist rolli hakkavad Rootsi Demokraadid mängima välispoliitikas.

Kuna Karlsbro on Rootsi Liberaalide partei ainus esindaja Euroopa Parlamendis, on just tema sattunud Uueneva Euroopa fraktsioonis – Eestist kuuluvad sellesse Reformierakond ja Keskerakond – käivate arutelude keskmesse, kuidas peaks suhtuma liberaalsete jõudude koostöösse radikaalselt teistsugust poliitikat ajavate parteidega eri riikides. Kuigi arutati ka Liberaalide ja seega Karlsbro Uuenevast Euroopast välja heitmist, seda lõpuks ei juhtunud.

«Ma olen sada protsenti liberaal, vahet pole, kas ma olen Brüsselis või Strasbourgis või Stockholmis,» rõhutas Karlsbro Postimehega vesteldes, kui vaagis oma erakonna otsust minna koos Moderaatide ja Kristlike Demokraatidega valitsusse, mis püsib neonatslike juurtega Rootsi Demokraatide najal.

Emotsioonid endiselt keevad

Kuigi fraktsioonist välja heitmiseks oleks Karlsbro arvates vaja kõigepealt ühtset standardit, sest Rootsi Liberaalid pole sugugi esimesed Uueneva Euroopa liikmed, kes on koostööd teinud äärmusparteiga – Eestiski oli Keskerakond koos valitsuses EKREga –, siis Euroopas vallandunud arutelu on tema sõnul igati mõistetav, kuna kursimuutus Rootsis oligi sedavõrd ootamatu.

«Ma näen sellises koostöös peituvat probleemi, sest omal moel avab see niisugustele parteidele tee enda kasvatamiseks ja pikemas vaates kehtestamiseks,» leidis ta, lisades siiski: «Liberaalid pole muutunud. Rootsis on Liberaalidel sama programm ja loomulikult tahame olla valitsuses, et neid väärtusi kaitsta ja omada mõju ja mitte lasta Rootsi Demokraate mõjule. See on meie roll valitsuses. Meie strateegia. Loomulikult võib arutada, kas sellest on abi või mitte, kuid on oluline meeles pidada, et mu partei pole muutunud.»

Rootsi Liberaalide esimees Johan Pehrson (paremalt esimene) võimuleppe tutvustamisel oktoobri keskel koos valitsuskaaslaste, Kristlike Demokraatide juhi Ebba Buschi ja Moderaatide esimehe Ulf Kristerssoniga ning valitsust toetavate Rootsi Demokraatide liidri Jimmie Åkessoniga.
Rootsi Liberaalide esimees Johan Pehrson (paremalt esimene) võimuleppe tutvustamisel oktoobri keskel koos valitsuskaaslaste, Kristlike Demokraatide juhi Ebba Buschi ja Moderaatide esimehe Ulf Kristerssoniga ning valitsust toetavate Rootsi Demokraatide liidri Jimmie Åkessoniga. Foto: Jonathan Nackstrand/AFP/Scanpix

Samas Uueneva Euroopa fraktsiooni ja Euroopa liberaalseid jõude ühendava ALDE parteipere jaoks küsimus Rootsi Liberaalide saatusest jätkuvalt pulbitseb.

Uueneva Euroopa fraktsiooni juht, Prantsusmaa presidendiparteisse Taassünd kuuluv Stéphane Séjourné otsustas – Karlsbro sõnul omapäi –, et Rootsi Liberaalide esimees Johan Pehrson pole nende üritustel enam oodatud ning ALDE saatis novembris delegatsiooni Stockholmi uurima Liberaalide ja Rootsi Demokraatide koostööd. Alles sel nädalal lahkus Uueneva Euroopa grupist just seetõttu, et Rootsi Liberaale välja ei visatud, prantslasest saadik Pascal Durand, kes liitus hoopis sotsidega.

Koostööd äärmuslastega pole Liberaalid ka Rootsis rahulikult alla neelanud. Parteis käivad tõsised diskussioonid ning esimees Pehrson põhjustas paari nädala eest skandaali, kui nimetas parteiüritusel, kus oli kohal ka tabloidlehe Expressen ajakirjanik, Rootsi Demokraate äärmuspopulistlikuks ja väitis, et hulk «haigeid asju» jäi nelja partei koostööd reguleerivast Tidö kokkuleppest tänu Liberaalidele välja.

«Ma pole naiivne, ma tean täpselt, et Rootsi Demokraadid on sama tüüpi organisatsioon nagu siis, kui nad asutati, ning isegi nende enda kaval tilluke katse valge raamatuga (uurimine partei asutajate kohta – toim) tõestab ju, et nad on üks pruun plödi,» lausus Pehrson Expresseni väitel.

Mõju ulatus hägune

Karin Karlsbro valis nelja partei võimuleppest kõneldes hoolikalt sõnu, mööndes, et näiteks sisserännet ja kuritegevusega võitlemist puudutavad punktid on vastuolulised, kui mõelda Liberaalide põhimõtetele.

«Kui sa pole suurim erakond oma enamusega, mida ei juhtu enamasti, seisneb poliitika kokku tulemises, ühise lahenduse leidmises, kõigile parteidele võimalikult pikaks ajaks jätkusuutliku tulemuse läbirääkimises. Aga praegusel juhul on selge, et eri parteid selles leppes on üksteisest väga kaugel. Ja see peegeldub ka leppes,» lausus eurosaadik.

Tema sõnul on palju muretvalmistavam aga hoopis see, mida Tidö lepe ei sisalda, sest selles pole juttu välis- ja sealhulgas ka ELi-poliitikast.

Karlsbro kurjustas juba paari nädala eest avalikult Liberaalide juhtkonnaga, kui selgus, et Pehrsoni väited, justkui poleks Rootsi Demokraatidel mingit mõju valitsuse ELi-poliitika üle, pole sugugi tõesed. Kuigi Karlsbro on europarlamendis aktiivne kliimaküsimustes, pidi ta lugema hoopis poliitikaportaalist Altinget, et valitsuse memorandumi kohaselt arutatakse Rootsi Demokraatidega läbi seisukohad ELi metsanduspoliitika, raskeveokite heitmete ning kliimaeesmärkide saavutamise üle maa- ja metsakasutuse sektoris (LULUCF).

Rootsi Liberaalide eurosaadik Karin Karlsbro novembris Strasbourgi istungil sõna võtmas.
Rootsi Liberaalide eurosaadik Karin Karlsbro novembris Strasbourgi istungil sõna võtmas. Foto: Genevieve Engel/Euroopa Parlament

«Minu jaoks on kõige problemaatilisem selles leppes ELi perspektiiv, sest see on ikka veel väga ebaselge,» ütles Karslbro Postimehele. «Peaks olema vastuvõetamatu järgida nende joont ELi asjade puhul üldiselt, sest nad on väga ELi-vastased, nad on väga kliimapoliitikavastased ELi tasandil ja hääletavad väga muretvalmistaval viisil, mis puutub õigusriiki ja näiteks Ungarile ELi raha maksmist peatavat mehhanismi.»

Ka ajaleht Aftonbladet tõstatas sel nädalal Rootsi Demokraatide mõju küsimuse ELi teemadele, juhtides tähelepanu sellele, et kui valitsusse kuuluvate Moderaatide, Kristlike Demokraatide ja Liberaalide saadikud toetasid europarlamendis hääletusel ELi uut eelarvet, siis Rootsi oli Ungariga koos ainus, kes Euroopa Liidu Nõukogu tasandil jäi erapooletuks.

Karlsbro sõnul peavad Rootsi valitsuses liberaale esindavad poliitikud nüüd tõestama, et muredel Rootsi Demokraatide tegevuse pärast pole alust. «Kui sa lähed valimistele võitu püüdma liberaalse programmiga, tuleb seda täita iga päev kuni järgmiste valimisteni,» rõhutas ta.

Karin Karlsbro

Sündinud 23. septembril 1970 Stockholmi lähistel Norrtälje vallas.

Õppinud õigusteadust Stockholmi ülikoolis ja rahvusvahelisi suhteid Londoni majanduskoolis.

Aastatel 1995–1997 juhtis Rootsi Liberaalide noorteühendust, 2000–2006 oli Liberaalide kantseleijuht parlamendis, seejärel töötas neli aastat integratsiooniministri Nyamko Sabuni kantseleijuhina. Olnud Liberaalide kõneisik keskkonnaküsimustes ja partei Stockholmi piirkonna asejuht.

Juhtinud eraettevõtjana õigus- ja kommunikatsiooniküsimustega tegelevat konsultatsioonifirmat ning olnud jätkusuutlikkuse küsimuste juht kinnisvaraomanike katusorganisatsioonis Stockholmis.

Alates 2019. aastast Euroopa Parlamendi liige, kuuludes Liberaalide esindajana Uueneva Euroopa fraktsiooni.

Märksõnad
Tagasi üles