N, 2.02.2023

«Erik Kivisüda» – sooja südamega film kivist südamega poisist

Andrei Liimets
, Filmikriitik
«Erik Kivisüda» – sooja südamega film kivist südamega poisist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
«Erik Kivisüdames» lööb kaasa Juhan Ulfsak ja teeb ka filmi kõige meeldejäävama rolli. 
«Erik Kivisüdames» lööb kaasa Juhan Ulfsak ja teeb ka filmi kõige meeldejäävama rolli. Foto: Amrion/Filmikaader

Pühapäeval esilinastus Eesti seni kalleim mängufilm, neli miljonit eurot maksma läinud Ilmar Raagi koguperefilm «Erik Kivisüda».

«Erik Kivisüda»

Režissöör Ilmar Raag, osades Herman Avandi, Florin Gussak, Juhan Ulfsak, Jules Werner, Hendrik Toompere Jr jt

Esilinastus 4. detsembril, kestus 1 tund ja 45 minutit

Traumateadlikkus on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Vähemalt võiks nii järeldada meedia valgusvihu liikumise põhjal seni sageli pimeduses püsinud soppidesse: lähisuhtevägivallast vaimse tervisega seotud probleemideni. Tegemist on teemadega, mida on keeruline avada täiskasvanutelgi, liiati aduda, mida tähendavad kaotuse, leina ja valuga seotud kogemused lastele ning kuidas sellest kõigest nendega rääkida.

Stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis ning lavastaja Ilmar Raag on võtnud endale keerulise väljakutse just eelnevat teha. Lastefilmi tiitliga käib sageli kaasas teatav puhtuse ja lihtsuse kuvand – need on lood maailmast, mis on veel täiskasvanute argimuredest puutumata, erksam, hõlpsam ja õilsam. Lastefilmiks võib nimetada ka «Erik Kivisüdant», ent tegijate hingel on keskmisest erksavärvilisest seiklusest palju enamat.

Tehniliselt muljet avaldav

Žanriliselt meenutab filmi algus suisa õudukat. Nimitegelane Erik (Herman Avandi) saabub koos vanematega uude koju, kõledavõitu lossi mõõtu häärberisse, mille okultistlike huvidega vanatädi Brunhilde on perele pärandanud. Vaimude asemel põrgatakse kokku eraldatud majaosas elutseva teise perega – kooliõpetajast isa ja tema tütre Mariaga (Florin Gussak), kes Erikut sugugi soojalt vastu ei võta.

Maria lükkab liikvele filmi keskse teekonna, kui lapsed asuvad otsima tüdruku ema. Too on jäänud kadunuks pärast teadustöö eesmärgil ette võetud reisi ja Somaalia piraatide kätte sattumist. Merele aetakse väike mootorpaat ning asutakse teele Aafrika poole, ent kauge mandri asemel satutakse hoopis salapärasesse Kahevahelmaailma – kohta elu ja surma piiril.

Stseen «Erik Kivisüdame» võtteplatsilt: nimirollis Herman Avandi, kes võtete ajal jalaluu murdis, ning särav Juhan Ulfsak. 
Stseen «Erik Kivisüdame» võtteplatsilt: nimirollis Herman Avandi, kes võtete ajal jalaluu murdis, ning särav Juhan Ulfsak. Foto: Priit Grepp

Laste ja piraatide maailmas seilavad laevad on hiivanud Eesti filmiloos ankru varemgi – nii Peeter Simmi 1982. aasta seikluses «Arabella, mereröövli tütar» kui ka Kaspar Jancise 2018. aasta nukuanimatsioonis «Kapten Morten lollide laeval». Morteni ja Eriku lugusid seob muuhulgas tõsiasi, et mõlemad on valminud rahvusvahelises koostöös ja Eesti mõistes hiigeleelarvega.

Tumedates ja ähvardavates toonides kulgeb suurem osa filmi peamiselt piraadilaeval aset leidvast sündmustikust.

Tehniliselt on teekond muljet avaldav – Eesti filmi kohta seninägematult palju on kasutatud erinevaid visuaalefekte: rääkivad maalid, taevalaotust katvad pilvemassiivid, tuhaks pudenev ümbrus. Mängufilmi kohta haruldasel moel on kasutatud kaht operaatorit – oma osa kvaliteetsesse pildikeelde on andnud nii Tuomo Hutri («Vehkleja» ja Raagi «Ma ei tule tagasi») kui ka täispika mängufilmiga debüteeriv Ivar Taim («Karv», «Fred Jüssi. Olemise ilu»). Head tööd on teinud filmikunstnik Kari Kankaanpää («Kupee nr 6») ja kostüümikunstnik Anu Lensment (Raagi «Eestlanna Pariisis» ja «Kertu»). Kahevahelmaailm näeb välja veenvalt postapokalüptilise paigana.

Kogupereseikluse «Erik Kivisüda» stseenid piraadilaeval paeluvad uhke kunstikutööga. 
Kogupereseikluse «Erik Kivisüda» stseenid piraadilaeval paeluvad uhke kunstikutööga. Foto: Priit Grepp

Tõevaatamine tegelikkusega

Paraku on «Morten lollide laeval» ka mõnevõrra hoiatav näide, kuna jäi hoolimata ambitsioonikast kunstilisest teostusest lastele üsna võõristavaks ning kassatulemuste mõttes merehätta. «Erik Kivisüdant» ilmselt sama saatus ei ohusta, kuid tonaalselt on ta sama riskantne. Tumedates ja ähvardavates toonides kulgeb suurem osa filmi peamiselt piraadilaeval aset leidvast sündmustikust. Esilinastuse arvele jäi nii poole pealt lahkumisi kui ka lõpusirgel lahti keeratud pisarakraane. Tegijad on oma valikutest ja nende võimalikust mõjust ilmselgelt teadlikud – «Erik Kivisüda» ei eksle tõsisematest teemadest mööda, vaid vaatab nendega tõtt.

Ajal, mil laste suitsiidikatsete arvud on ületamas rekordeid ja viimas Eestit ses näitajas maailma tippu, pole põhjust arvata, nagu võiks tulu tõusta lastega vaid sädelevate vikerkaarte ja roosade ponide keeles rääkimisest. «Erik Kivisüdamele» annab pealkirja peategelase uskumus, et miski ei saa talle haiget teha. See ei väljenda aga tugevust, vaid endasse kapseldumist läheduse ja mõistmise puudumise tõttu.

Keerulisi noori puudutavaid teemasid on tugeva sotsiaalse närviga Raag käsitlenud varemgi. Enamasti siiski märksa vanemale eale mõeldes, olgu koolikiusamisest rääkivas «Klassis» või teekonnadraamas «Ma ei tule tagasi». Hinnaalandust lavastaja lastefilmi tiitli tõttu siiski ei tee, hoidudes sarnaselt oma eelmiste filmidega lihtsakoelisest hea ja halva eritlemisest.

«Erik Kivisüdame» fantaasiamaailma keskseks kujundiks saab peegel, mis sunnib vaatama tõtt iseenda ja tegelikkusega. Probleemidega tegelemiseks tuleb neid esmalt teadvustada ja neist rääkida, vanusest olenemata. Filmi näibki sarnaselt kevadel linastunud «Tagurpidi torniga» edasi tõukavat soov vesta lastele lugusid maailma tohutult lihtsustamata ega raskeid küsimusi vältimata. Tumedate toonide varjus tuksub siiski soe süda, milles on palju usku laste kui võrdsetega rääkimisse. Aga ka sellesse, et elu tõeliseks imeks on lähedus ja usaldus, mis aitavad välja ka kõige pimedamatest soppidest.

Märksõnad
Tagasi üles