Eesti on mitu aastat kimpus rohumaade tagasirajamise kohustusega ja sellest ei pääse põllumehed ka järgmisel aastal. Perioodil 2023–2027 on olukord aga teistsugune: kui varem võis kohustuse täitmata jätmisel väheneda rohestamise toetus, siis edaspidi on see osa baasnõuetest, mis tähendab, et karistused on karmimad.
Püsirohumaade osakaal ei tohi üheski Euroopa Liidu riigis käesoleval perioodil väheneda üle 5% võrreldes 2015. aastal kindlaks määratud võrdlusarvuga. Mullu oli see Eestis 6,65%, seega püsirohumaid pidi tagasi rajama ligikaudu 330 põllumajandustootjat, kusjuures maksimaalne kohustus taotleja kohta oli 270, minimaalne 0,01 hektarit. Keskmiselt tuli tootjatel tagasi rajada 8 hektarit rohumaid.
Selleaastane seis on veel teadmata – andmete esitamise tähtaeg Euroopa Komisjonile on 15. detsember, küll on aga PRIA-l kohustus pidada arvestust püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmise üle ja amet teeb vaheanalüüsi suve keskel, kui on lõppenud pindalatoetuste taotluste esitamine. Esialgsetele andmetele tuginedes on püsirohumaa suhtarv võrreldes 2015. aastaga vähenenud 9,5% ehk lihtsamalt – puudu on ligikaudu 8500 hektarit säilitatavaid püsirohumaid.
Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitka osakonna nõunik Veronika Vallner-Kranich rõhutab, et tegu on esialgsete andmetega, aga selline vähenemine kinnitab järjekordselt asjaolu, et Eestis on jätkuvalt raskusi selle kohustuse täitmisega ning ees ootab juba viies kord püsirohumaa tagasirajamisega seotud reeglite rakendamist.