L, 28.01.2023

Elurikkuse katastroofilise kao peatamiseks napib üksmeelt ja raha

Berit Nuka
, toimetaja
Elurikkuse katastroofilise kao peatamiseks napib üksmeelt ja raha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tapanuli orangutan Indoneesias Sumatra saare Batang Toru metsas. Liiki on alles vaid mõnisada isendit ning nad elavaid ainult ühe asurkonnana, mistõttu seab nende püsimise lisaks elualade kadumisele ohtu ka inbriiding.
Tapanuli orangutan Indoneesias Sumatra saare Batang Toru metsas. Liiki on alles vaid mõnisada isendit ning nad elavaid ainult ühe asurkonnana, mistõttu seab nende püsimise lisaks elualade kadumisele ohtu ka inbriiding. Foto: Maxime Aliaga/SWNS/Scanpix

Riigid püüavad lähema pooleteise nädalaga jõuda kokkuleppele, kuidas päästa maailma metsa, ookeane ja liigirikkust, enne kui inimtegevuse laastav mõju viib ökosüsteemi pöördumatu kokkuvarisemiseni.

Suurimaks takistuseks kaitstava ala laiendamisel ja kahjuliku majandustegevuse lõpetamisel on küsimus, kuidas leida selle soodustamiseks rahalist toetust arengumaadele. Kanadas Montrealis eile alanud ÜRO liigirikkuse konverentsile (COP15) eelnenud kolmel läbirääkimispäeval tehti minimaalselt edusamme, mis jätab õhku võimaluse, et kõikehõlmavat lepet kuni 19. detsembrini kestval tippkohtumisel ei sünnigi.

«Loodus on inimkonna parim sõber. Looduseta pole meil mitte midagi. Looduseta pole me mitte miski. Ja ometi näib inimkond püüdlevat hoolimatult hävingu suunas. Me peame sõda looduse vastu,» lausus ÜRO peasekretär António Guterres konverentsi avades.

Ta pani süü planeedi ohtu sattumises inimeste ahnusele, mis tõukab takka raadamist ja kõrbestumist, kemikaalide ja pestitsiidide kasutamist, plastikureostust, fossiilkütustega kliimakaose loomist ning jätkusuutmatut tootmist ja tarbimist. «Tulenevalt meie põhjatust isust kontrollimatu ja ebavõrdse majanduskasvu järele on inimkonnast saanud massilise väljasuremise relv. Me kohtleme loodust nagu kemmergut. Ja lõpuks sooritame kaude enesetappu,» hoiatas toimuvat hävitusorgiaks nimetanud Guterres nii riike kui ka ettevõtteid haarama kinni viimasest võimalusest suunda muuta.

Märksõnad
Tagasi üles