Lodjaselts muutis jõe kallast mõne aastaga tundmatuseni, näitavad aerofotod

Esimesel maa-ametist pärit fotol on Madruse 24 kaldapealne metsane roheala, kaldast eemal on näha ka prügi. Mida aasta edasi, seda vähem on kalda ääres metsa ja rohelust. Foto: Maa-amet

Emajõe lodjaseltsi juht Priit Jagomägi kaitses eilegi ideed, et Madruse 24 krundi kasutamise jõelaevade hoiu- ja hooldusplatsina võiks seadustada ja leida selle kasutamise jätkamiseks kompromiss, seda enam, et lodjaselts on panustanud oma aega ja vahendeid selle linnale kuuluva krundi heakorrastamisele ning koristanud sealt varem vedelenud prügi.

Ent see on täpselt vastupidine linnavalitsuse vaatele toimunu kohta. Tartu linnasekretär Jüri Mölder möönis, et tõele vastab küll see, et osa Madruse 24 kinnistul paiknevaid jäätmeid pärineb naabri tegevusest, kuid tema hinnangul on täiesti vale väide, et lodjaselts on oma tegevusega neile linna tasuta kasutada antud krundil olukorda paremaks muutnud. «Ortofotod on kõige parem materjal, mis dokumenteerib toimunut,» lausus Mölder.

Oma sõnade kinnituseks näitas ta olukorda krundil 2019. aastal ehk enne seda, kui linn osa krundist lodjaseltsile tasuta kasutada andis, ja järgmistel aastatel. Näha on vana lodjakoja paiknemine, kaldaäärse lagedaks raiumine, asjade lisandumine, mullu ka kaldaäärse ala täitmine.