12 aasta pärast ei saa Euroopas enam osta bensiini- ja diiselmootoriga autosid. Suurlinnadest eemal elavad inimesed on eesootava elektriautode revolutsiooni osas pigem skeptilised, laadimisvõrgu operaatorid arendavad aga maapiirkondade taristut järk-järgut, püüdes alati liikuda nõudlusest samm eespool.
Kehtna vallavanema Tanel Viksi sõnul on Euroopa Liidu tasemel tehtud otsus ennatlik ega arvesta reaalsust. Peamiste probleemidena toob Viks välja elektriautode kalli ostuhinna ja nende väikese järelmüügiväärtuse. „Keegi ei osta kasutatud elektriautot, mille akupank on amortiseerunud ja mille väljavahetamine võib olla isegi 50% auto jääkväärtusest,” rääkis ta. Probleem on ka olemasolevate akude sobimatu kvaliteet – akud on rasked, mahutavad vähe ja ühe laadimisega võimalik läbitav maksimaalne distants pole piisav.
Tema meelest saab tõenäoliseks stsenaarium, kus maal elav inimene ei saa enamasti omale uut elektriautot lubada ja peab vaatama järelturu poole. „Nende autode akuressurss on juba niikuinii palju väiksem kui uuel, seega maksimaalne läbitav distants väheneb veelgi,” märkis ta.
Teeolusid silmas pidades ei sobi n-ö linnaautod maal kasutamiseks ning vaja on suuremat ja kõrgemat ning soovitatavalt nelikveoga masinat. „Sellised autod on ka fossiilkütuste baasil kallimad, analoogsed elektriautod on aga maainimesele kättesaamatud ja nende soetusmaksumus saab olema ulmeline,” nimetas ta.
Viks usub, et Euroopa Liidu otsus võib mõjuda hajaasustusega piirkondadele negatiivselt ning seetõttu võib väheneda soov ja huvi maapiirkonnas elada. „Usun, et maal elavad inimesed hakkavad tulevikus sõitma väga vanade fossiilkütust kasutavate autodega ja hoiavad neid hinges nii kaua kui võimalik, kui turule ei tule sobiva hinna ja konfiguratsiooniga elektriautosid.”
/nginx/o/2021/11/17/14206525t1h0b2b.jpg)