N, 8.06.2023

ILM ⟩ Milline ilm ootab meid aprillikuus?

Marko Kaasik
, keskkonnafüüsik
Facebook Twitter
Comments
Lilled lumes.
Lilled lumes. Foto: Elmo Riig

Selles ei ole midagi ebatavalist, et pärast püsivat lumikatet märtsi lõpus ja aprilli esimesel poolel lumi veel mitu korda maha sajab ja sulab. Nüüd ongi see aeg käes.

Muutlik ja kokkuvõttes soe talv kestis Ida-Eestis igati soliidse aja, umbes neli kuud – see on aeg püsiva lume üsna varajasest mahatulekust 20. novembri paiku kuni sulamiseni märtsikuu viimase kolmandiku algul ehk umbes nädala jagu 20. sajandi tavalisest ajast varem.

Kogu see aeg oli lumi maas küll vaid Ida-Virumaal ja Haanja kõrgustikul, aga mujal meie maa idaosas leidis aset kaks püsiva lumikattega vähemalt kolmekümnepäevast ajavahemikku, mis lähevad arvesse kliimatalvena koos nende vahele jäänud heitliku ilmaga.

Sel kevadel sulas lumi mitte kõrgrõhkkonna päikese käes, vaid läänetsüklonite toodud soojaga, millele kevadine päikesepaiste ikkagi omajagu kaasa aitas – siis, kui vihmasadudesse vahe tuli.

Möödunud nädala paarteist soojakraadi on märtsi kohta päris palju, aga mitte midagi erakordset: Ilmateenistuse andmetel oli kõige soojem ilm märtsis 18,9 kraadi ja see mõõdeti nii ammu kui 1968. aastal Valgas.

Aga nüüd on läänevoolul mõneks ajaks „pidur” ees ja ilma kujundab õhuvool põhjakaartest. Soomes ja suuremas osas Skandinaaviast on veel lumi maas, andes veelgi kaugemalt Arktikast saabuvatele külmadele õhumassidele võimaluse ilma märkimisväärselt soojenemata lõunasse liikuda.

Piduri osa etendab esmapilgul ilmakaardil mitte silma torkav, Gröönimaalt Põhja-Atlandile Islandi ja Norra vahele kiiluv kõrgrõhkkond.

Korra see laieneb lõuna poole ja korra kahaneb, aga sellest piisab, et madalrõhkkonnad oma tavalisest „pesast” Islandi lähistel ei saaks liikuda otse itta üle Skandinaavia põhjatipu Barentsi merele.

Iseenesest ei ole kõrgrõhkkonnas Põhja-Atlandil kevadel midagi imelikku, sest Euraasia mandri sisealad soojenevad juba märgatavalt ja suhteliselt külmem merevesi soodustab nende kõrval laskuvat õhuvoolu, mis on kõrgrõhkkonna „kasvulavaks”.

Vastupidiselt sagedasele kevadisele olukorrale ei ulatu see kõrgrõhuala aga Baltimaadele päikesepaistet tooma.

Siberis püsib külm kõrgrõhuala siiski veel kindlalt, aga kahe kõrgrõhukeskme vahel toimuvad huvitavad asjad.

Siberis püsib külm kõrgrõhuala siiski veel kindlalt, aga kahe kõrgrõhukeskme vahel toimuvad huvitavad asjad. Just liikus üks üsna äge tsüklon Musta mere kandist põhja, raputades lund ka Ida-Eestisse.

Põhjavool selle lääneservas hoiab ilma külmakraadides. Järgmised tsüklonid saabuvad lääne poolt, kuid kuna põhja- ja kirdesuund on suletud, liiguvad kiiresti Venemaa Euroopa-osa kohale ja jäävad sinna põhjast külma õhku „pumpama”. Küllap toob see olukord meile veel nii mõnedki lumesajud.

Praegu paistab, et niisugune vinduv ja talveohtu kevad püsib vähemalt aprilli esimese kolmandiku jooksul. Mis saab hiljem, seda on veel vara kindla peale öelda.

Ilmamudelite ansambli prognoos ütleb, et aprill võib vähemalt hiljutiste aastatega võrreldes küllaltki jahe tulla, aga edaspidi lubatakse soojenevale kliimale kohast kevadet ja suve.

Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles