Ehkki Eesti pole seni tõsist veenappust kogenud, on riigi toimimise ja veepoliitika arendamise seisukohast oluline pöörata kestlikule veemajandusele senisest rohkem tähelepanu ning saada parem ülevaade meie veevarudest, sest muutuvas kliimas on äärmuslikud ilmaolud üha ootamatumad ja muutuste mõjud omavahel keerukalt seotud, hoiatab Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Tiia Pedusaar.
Vee taaskasutamises on sageli edukamad just veevaesemad riigid ja piirkonnad, kelle jaoks on veenappusele lahenduste leidmine hädavajalik. Maakeral on piirkondi, kus sajab harva või vähe, mistõttu inimestele ei jagu vett igapäevaseks toimetulekuks ning abi pole isegi vee ümberjaotamisest. Olukorra leevendamiseks on üha enam levinud n-ö sademetest sõltumatu veemajandus. See tähendab, et kuna sademetele loota ei saa, siis saadakse vajalik vesi mere- või ookeanivee desalineerimise ehk vee magestamisega.
