
N-ö vana Euroopa eesotsas Saksamaaga ei kipu kõige kiuste tõsiselt võtma idapoolsemate väikeriikide ideid ELi tulevikuks, ütleb Saksamaa Välissuhete Nõukogu (DGAP) vanemteadur Benjamin Tallis.
N-ö vana Euroopa eesotsas Saksamaaga ei kipu kõige kiuste tõsiselt võtma idapoolsemate väikeriikide ideid ELi tulevikuks, ütleb Saksamaa Välissuhete Nõukogu (DGAP) vanemteadur Benjamin Tallis.
Saksamaal pole kunagi olnud raskusi oma riiklike huvide majandusliku väljendamisega, kuid Venemaa agressiooni tõttu tekkinud ootus neid nüüd ka selgelt sõnastada käib Berliinis paljudele üle jõu, leiab Saksa kantsleri Olaf Scholzi kaitsepoliitikapöörde Zeitenwende analüüsimisele keskenduv Tallis.
Kui Olaf Scholz mullu pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale kuulutas välja Zeitenwende, kõlas see ennekõike nagu kannapööre Saksa kaitsepoliitikas. Nüüd on kogu kontseptsioon kasvanud hoomamatult laiaks. Kas Scholz ja Saksa valitsus ise veel saavad aru, mis Zeitenwende on?
Kui küsida, kes Zeitenwende’st mida aru saab, siis tuleb arvestada, et see on praegu vaidlusalune mõiste. Ja see on suurepärane, sest tegemist on reaalajas poliitikaga, kus arutakse, milliseid muutusi on vaja, mis valdkondades need peaks toimuma, kui sügavuti need peaks minema, kui kiiresti need peaks liikuma.
Mõneti ilmselt šokeeris kantsler veebruaris selle avaldusega ennastki ega ole suutnud päriselt vastata ootustele, mis tekkisid Saksamaa avalikkuses ja eriti liitlaste seas, kes järsku arvasid, et oi, Saksamaa kantsler saab asjast aru, Saksamaa muudab vanu halbu harjumusi ning haarab julgeolekul ja autoritaarsete režiimidega tegelemisel tähendusrikkal viisil sarvist kinni. Aga ma arvan, et paljud partnerid kujutasid ette Zeitenwende’t, mida nad ihkasid, mitte Zeitenwende’t, mille nad tegelikult saavad.