Sisukord
Eesti
Tänane leht
26.09.2020
Kõigi kolme advokaadibürooga kontaktid loonud investeerimispankur: ma ei ole Freeh’ ja Eesti riigi vahendaja (6) Eesti Eesti lühiuudised Ametid selgitavad: mis saab perevägivalla ohvrist pärast pöördumist edasi? (4) Toomas Frey (13.12.1937 – 23.09.2020) – ökoloog suure algustähega Autoentusiast võitleb roosteussiga Šimpansid saavad jälle õueaedikus uneleda Ossinovski: keskkonnaministeerium on metsapoliitikas tohutult läbi kukkunud Välismaa Välismaa lühiuudised Komimaa riigipeaks valiti eesti juurtega viroloog Hiina saadab tiibetlasi sunnitööle Prantsuse neiu sai seeliku kandmise eest sinise silma Tasmaania rannal hukkus 380 vaala USA valimised 2020 ⟩ Vabariiklased loodavad ülemkohtust valimiste päästjat Arvamus Anneli Porri: «Kunst ongi ebastabiilne, paikapanematu, pidevalt uuenev ja eest ära nihkuv» (1) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Kunstnik Maria Kapajeva: «Emaks saamine on valik, mitte elementaarsus» Toomas Kiho: mets ja ohutu liiklemine Juhtkiri: Tiibeti õiguste eest (1) Aarne Seppel: Isamaa vajab peeglit Aavo Kärmas: muudame Eesti suureks taastuvelektritootjaks Kultuur Anneli Porri: «Kunst ongi ebastabiilne, paikapanematu, pidevalt uuenev ja eest ära nihkuv» (1) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Kunstnik Maria Kapajeva: «Emaks saamine on valik, mitte elementaarsus» Sport Pariisis puudub neli esikümne naist, kuid see ei tee Kontaveidi-Kanepi elu hõlpsamaks Spordi lühiuudised FC Flora jõudis unistuste maa lävele Pealinna võimutsemine suretab Eesti sporti AK Anneli Porri: «Kunst ongi ebastabiilne, paikapanematu, pidevalt uuenev ja eest ära nihkuv» (1) Ruth Bader Ginsburg ehk kurikuulus RBG Marti Aaviku essee: kana külmutamine ajakirjanduses EKI keelekool: kuidas õigesti adresseerida? Taavet võidab Koljatit kübersõjas Marek Strandberg: ja valgus saigi! Prohveti minoorsed sõnad Kes oli Artur Sirk? Video ⟩ Kunst sinu ümber. Kunstnik Maria Kapajeva: «Emaks saamine on valik, mitte elementaarsus» Vikerkaar loeb. Mida teha pärast orgiat? Romaan noore naise ja vana mehe hingesugulusest Ajastupilt täiustub Nädala plaat. Marilyn Mansoni luupainajate väljanäitus Aja auk. Rikkuse diskreetne võlu ehk Bryan Ferry 75 Nädala plaat. Kas me tahame Marilyn Mansonit? Juurikas. Kiired ja osavad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maanteeamet kaalub uudseid kaameraid

2 min lugemist
Kiiruskaamera. FOTO: Priit Simson / Postimees

Maanteeamet kaalub, kas panna lähiaastatel maanteedele korda valvama ka lõigupõhised kiiruskaamerad.

Tellijale Tellijale




Lõigupõhise kiirusemõõtmise puhul fikseeritakse sõiduki kiirus ja läbimise aeg maantee kahes punktis, näiteks Tallinnast väljumisel ja Kosele saabumisel. Trahvi saaksid need juhid, kes jõuavad teise mõõdupunkti enne, kui teel lubatud sõidukiirus arvestuslikult võimaldaks. See metoodika eeldab aga seadusemuudatust, sest praegu on Eestis võimalik karistusi määrata vaid teatud hetkel lubatud kiiruse ületamiselt tabatud juhtidele.

Esimesed lõigupõhiselt kiirust mõõtvad kaamerad võivad teede äärde ilmuda juba mõne aasta pärast. Nimelt on maanteeameti rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakendusplaanis aastateks 2012–2015 eesmärk töötada välja kiirusjärelevalveks vajalikud seadused ja ellu viia mõõtesüsteem. Selleks on 2012. aastal ette nähtud 100 000 ning 2014. ja 2015. aastal 200 000 eurot.

Kuigi rakendusplaani on uued kaamerad sisse kirjutatud, sõltub see maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialisti Siim Vaikmaa sõnul siiski uuringutest, kuna uue mõõtmismeetodi mõju ja sobivus Eesti maanteedele on teadmata. Esimese liiklusuuringu tulemused peaksid selguma tänavuse aasta lõpuks.

Keskmise kiiruse mõõtmise heaks küljeks peetakse seda, et meetod distsiplineerib juhti püsima lubatud sõidukiiruse piires kogu distantsi vältel. Samuti aitab see kokku hoida kiiruskaamerate ostult ja hoolduskuludelt, sest rikkumise tuvastamiseks piisab vaid kahest kaamerast. Sama süsteem on olnud aastaid kasutusel näiteks Austrias, Hollandis, Suurbritannias ja katseprojektina ka Soomes.

«Nendes riikides on üldjuhul kogemus sellise süsteemi rakendamisel mitme sõidurajaga kiirteede ja tunnelite väga suure liiklussagedusega ning ohtlikel lõikudel. Ma ei ole kuulnud, et neil oleks kogemusi ühe sõidurajaga teede kohta. See vajabki väljaselgitamist, kas ja kus oleks meil mõistlik seda kasutada,» ütles Vaikmaa.  

Peamise plussina Eesti jaoks nägi Vaikmaa uute kiiruskaamerate ulatuslikumat mõju. «Statsionaarse kiiruskaameraga võrreldes on lõigupõhise mõõtmise mõju suurem teelõikudes, kus õnnetused ei ole koondunud ühte punkti, vaid kus terve lõik on liiklusohtlik.» Uute kaameratega õnnestuks ohjeldada juhte, kes praeguste kiiruskaamerate selja taha jäädes endiselt gaasipedaali põhja vajutavad.

Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul ei ole lõiguti mõõtmisel erilisi puudusi peale selle, et kihutaja saab enne kiiruskaamerat maantee ääres aega parajaks teha ja kõrvalteedelt tulijad ei pruugi minna kiirusemõõtmise arvestusse.

Kommenataar

25.09.2020 26.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto