Nädalavahetusel Pärnus toimunud peol suri kainestusmajja viidud 20-aastane noormees. Eeldatavasti oli tegemist narkootikumidest põhjustatud üledoosiga. Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas selgitab, miks on üledoos keeruline seisund ning Punase Risti esmaabikoolitaja Ellen Sternhof annab nõu, kuidas üledoosis kannatanut aidata.
Kui 2020. aastal oli üledoosidest tingitud surmajuhte 31 ja 2021. aastal 39, siis 2022. aastal on seni teostatud toksikoloogilistele analüüsidele tuginedes surmajuhte kokku 79, edastas Tervise Arengu Instituut (TAI) selle aasta jaanuaris.
«Hetkel teadaolevast 79st narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhust on 38 protsenti seotud sünteetiliste opioididega, täpsemalt nitaseenide ainerühmaga. Senistel andmetel oli 2022. aastal surmadest 15 protsenti seotud kokaiini ja 29 protsenti amfetamiini tarvitamisega. Enamik üledooside surmadest on põhjustatud mitme erineva narkootilise ja psühhotroopse aine kombinatsioonist. Lisaks niinimetatud tänavanarkootikumidele on surmajärgses toksikoloogias leitud erinevaid antidepressante ja bensiodiasepiine ning teisi ravimeid. Üledoosi tõttu elu kaotanud inimeste keskmine vanus on 38 (17−68), hukkunutest 62 oli meessoost ja 17 naissoost. Vanusegrupis 17−20-eluaastat on üledoosisurmasid detsembri alguse seisuga olnud kokku kaheksa, mis on väga muret tekitav,» kirjutas Postimees.
2023. a narkootikumide üledoosist tingitud surmade kohta jagas selgitusi TAI uimastite ja sõltuvuste keskuse teadur Katri Abel-Ollo. «Mai seisuga (viie kuuga) oli surma põhjuste registri esialgsetel andmetel 35 narkosurma. 35-st surmast 33 on Eesti inimesed, kaks olid Soome ja Ukraina kodanik. Enamik üledoosi surmasid on mitme aine kombinatsioon. Ainetest on 33 Eesti juhu puhul 13 seotud protonitaseeniga, 9 amfetamiiniga ja 4 metonitaseeniga. Esineb mitme erineva retseptiravimi kombinatsiooni üledoose. Opiodsõltuvuse asendusravis kasutatava ravimi, metadooni, leid oli 11 üledoosi juhu puhul. Kokaiin on seotud viie surmajuhtumiga, MDMA kahega. GHB-ga seotud surmasid oli 1. Mitmete surmajuhtumite puhul ei ole veel aine täpsustatud statistikas,» sõnas Abel-Ollo.
«Nii alkohol kui teised meelemürgid on toksilised ehk põhjustavad mürgistuse kui kogused on suured või kui tarvitaja organism reageerib mõnele ainele eriti tormiliselt,» selgitab Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas ja lisab, et vastupanuvõime mürgile sõltub ka üldisest füüsilisest terviseset, väsimuse astmest, toitumisest ning teiste ainete samaaegsest tarvitamisest. Seetõttu võib sama meelemürk toimida erinevalt ka samal isikul.
/nginx/o/2021/08/17/13998116t1h2c69.jpg)
Kui alkoholi puhul on kliiniline leid enam-vähem inimestele tuttav ja purjus inimest osatakse ära tunda, siis teised narkootilised ained ehk meelemürgid on väga erineva toimega ja ka nende mürgisuse nähud on peaarsti sõnul erinevad. «Seetõttu ei ole ühtset narkootikumi joobe ja üledoosi kliinilist pilti: igal meelemürgil on need erinevad,» kinnitab ta.
«Kiirabi kutsutakse enamasti alles siis, kui isik on kaotanud teadvuse või ei hinga enam. Teadvuse kadumine on paljude meelemürkide üledoosi tunnus, samas põhjus selleks võib olla sügavalt pärsitud teadvus või hoopis südame seiskumine. Hingamise lakkamine iseloomustab narkootilise toimega ainete üledoosi nagu oopium ja selle derivaadid.»
Sõltuvalt meelemürgi manustamise viisist võib üledoosi kliiniline pilt peaarsti hinnangul kujuneda kiiresti. Näiteks süstides või inhaleerides (sisse hingates) võib üledoos tekkida üsna kiiresti, samal ajal kui suu kaudu võttes võib üledoosi pilt tekkida palju hiljem. «Eriti keeruline on siis, kui erinevaid meelemürke on võetud korraga ja erinevalt manustades. Nii võib näiteks alkoholi lõhn ja väljapuhutav väike «promill» anda viite, et isik on joobes, samal ajal aga võis olla eelnevalt lisaks veel tarvitanud muid meelemürke, mis tasapisi koos toimides tekitavad lõpuks sügava kooma ja hingamisseiskuse,» sõnab Adlas.
Tallinna Kiirabi on sellel aastal 567 erineva meelemürgi üledoosi saanud patsiendile, 12 inimese elu ei õnnestunud päästa.
On oluline, et abivajaja jõuaks õigel ajal arstide hoolde, sest haiglas on juba kindlad viisid, kuidas üledoosiga hakkama saada. «Haiglas on ravitaktika mürgi toime lahjendamine, tema organismist väljaviimise kiirendamine, võimalusel mürgi toime neutraliseerimine ja enamasti kahjustatud organi töö toetamine (juhitav hingamine või südametöö toetamine) ja mürgi kahjustava toime piiramine teistele elunditele. Sageli on kahjustada saanud ka organism tervikuna, seega on vaja ka erinevate parameetrite korrigeerimine,» täpsustab peaarst. Tasub ära märkida, et kiirabi etapil ei ole võimalik määrata, millise meelemürgiga on tegu – seda tehakse haiglas.
Seltskonnas, kus on tarbitud meelemürke, võib ununeda, et oma sõpru ei tohi unarusse jätta. Ülemeelikus tujus võib aga juhtuda, et purjus sõpra ei jaksa enam keegi jälgida ning ta jäetakse omapead «taastuma». Tallinna Kiirabi peaarst paneb noortele südamele, et kõige parem on see, kui seltskond lepib kokku, et alati on keegi, kes on kaine ja vaatab oma kamraadide järele, et keegi ei jääks maha ega kuskile päikese kätte ega muusse ohtlikku kohta «puhkama». «Ikka kodu on see, kuhu tuleks peale igat pidu jõuda. Sõltumata patsiendi vanusest peaks kodused – enamasti siis lapsevanemad olema kursis, kuidas käituda, kui selline «kingitus» koju saabub või tuuakse. Kodu peab olema kindlus, kus on olla turvaline,» rõhutab Adlas.
Kui ei ole täpselt teada, milliseid meelemürke isik on võtnud, on mõistlik sellisel juhul pöörduda 112 poole, et saada nõuandeid ja vajadusel toimetada patsient ka haiglasse.
Punase Risti esmaabikoolitaja ja Tallinna seltsi koordinaator Ellen Sternhof annab juhiseid, kuidas käituda alkoholi- ja narkootikumimürgistuse korral.
Alkoholimürgistuse tunneb ära selle järgi, et kannatanul on tunda väljahingamisel tugevat alkoholilõhna. Tavaliselt kaasub sellega ka vaaruv kõnnak ja käte tugev värisemine. Kontakt on vaevaline, esineda võivad kõnehäired ja agressiivsus. Välimuselt näeb kannatanu nägu välja punetav nagu oleks liiga kaua päikese käes viibinud, lisaks kaasneb tugev higistamine. Seisundi halvenedes tekib iiveldus, oksendamine ning tarvitajal on raskusi orienteerumise ja ajatajuga. Olukord on ohtlik kui kannatanu kaotab teadvuse, tema hingamine on raskendatud.
Narkootikumimürgistusega kannatanu pulss ja hingamine on aeglased. Tema nahk on jahe ja kaetud higiga, silmaavad ahenenud ning lihastoonus nõrk. Narkojoobes kannatanu on unine ja apaatne, temaga on raske kontakti saada. Seisundi halvenemisel lakkab hingamine ja südametalitlus.
Mida teha alkoholimürgistuse korral?
Meeles tuleb pidada, et juua võib anda ainult siis kui olete veendunud, et kannatanu on võimeline ise jooma.
Mida teha narkootikumimürgistuse korral?
«Alkoholimürgistuste vähendamiseks saab riik eelkõige mõjutada ettevõtjaid, kes alkoholimüügiga tegelevad ja kohalikke omavalitsusi, kes peaks tugevdama järelevalvet alkoholiseaduse üle, mis keelab müügi nähtavate joobetunnustega inimesel. Selleks tuleb muuta seadust ning luua alkoholimüügiga tegelevatele asutustele litsentsi süsteem. Litsents võimaldaks seada tingimusi, mida ka järelevalve saaks kontrollida. Tänane alkoholi müügilubade süsteem on aegunud, ega kohusta alkoholi serveerimisega seotud ettevõtteid astuma sihipäraseid samme selleks, et nähtavas joobes inimestele alkoholimüüki tõkestada,» sõnab Tervise Arengu Instituudi (TAI) alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.
Ülejäänud maailma head praktikad näitavad, et on piisavalt meetmeid, mida saab joomiskeskkondades rakendada, et keskkond ei soosiks purju jäämist ning ei toimuks alkoholi üleserveerimist lihtsalt müügitulu saamise eesmärgil. Sammel toob näiteks kohustuse pakkuda tasuta joogivett ja teha see lihtsalt kättesaadavaks. Lisaks pakkuda inimestele ka öisel ajal süüa, mitte ainult pähkleid ja palgata piisavalt teenindajaid, et nad jõuaksid kontrollida väga noore välimusega inimeste dokumente, pakkuda teenindajatele ja turvameestele koolitusi, et nad oskaksid tegutseda oma klientide turvalisuse nimel.
Praegu valitseb Sammeli sõnul suhtumine, et kogu vastutus on vaid alkoholitarvitajal, kuid tegelikult peab ka ettevõtja tegema kõik endast oleneva, et inimene, kellele ta müüb teadvust hägustavat ainet, suudaks siiski õigel ajal piiri tõmmata ja koju minna. «Sel moel saaks pikkamisi kujundada ka klientide ja ümbritsevate inimeste hoiakuid purjujoomise suhtes.»
TAI uimastite ja sõltuvuste keskuse teadur Katri Abel-Ollo toob välja, et üledoosisurmade ennetamiseks on vaja laiendada koju kaasa-antava naloksooni (opioidi antidoot) programmi, tagades piisavalt lihtne naloksooni kättesaadavust nii opioidide tarvitajatele kui nendega kokkupuutuvatele inimestele (lähedased, ameti/kutsetegevuse käigus kokkupuutuvad inimesed). «Samuti on oluline luua toimiv varajase hoiatuse süsteem, mille kaudu tarvitajad saaks kiiresti teavitada narkoturul rahvatervisele potentsiaalset ohtu kujutavast uimastist. Oluline on jätkata ka olemasolevate kahjude vähendamise ja narkomaaniaravi teenuste pakkumisega,» lisab ta.
/nginx/o/2021/08/07/13977273t1h3e91.jpg)