NÄDALA ROMAAN ⟩ Laeval olime enamjaolt neitsid

Jaapani kirjanik Julie Otsuka kirjeldab oma rahva kogemust õnneotsingutel võõral maal. Foto: Marilla Sicilia

Jaapani juurtega Ameerika kirjaniku Julie Otsuka romaan «Buddha pööningul» on nagu kibe köhasiirup – see on olukorda arvesse võttes vajalik, ent ebamugav ja kohati ebameeldiv või suisa emotsionaalselt traumeeriv kogemus.

«Buddha pööningul» kõneleb naistest, mõni kõigest 12-aastane, kes seilavad üle mere Ameerika unistuse poole, ent saavad üsna kiiresti selgeks, et kõik nende ootused – meestele, tööle ja Ameerika elule – on olnud valed. Ilusate ja edukate Jaapani abikaasade asemel ootavad neid ees vaesed farmerid, kes on aastaid vanemad, kui tüdrukutele lubati, ning hulga edutumad ja koledamad, kui piltidelt näha sai. Nõnda saavad ilusat elu lootnud noortest naistest immigrant-töölised, kes ei mõista keelt, ainult kontimurdvat tööd.

Nende naiste ainus lootus on, et nende lapsed ja lapselapsed saavad nautida kergemat elu ja tööd, ei pea hommikust õhtuni põllul rügama, valgete naiste majapidajannaks käima või end olude sunnil prostituudiks müüma, vaid saavad oma lapsepõlvele pikenduse ning nautida vabamat ühiskonda, mida oli neilegi lubatud. Selle asemel ootab naisi ees aga veel rohkem piina.