Sisukord
Eesti
Postimees

Linnad-vallad näitasid pehmet jõudu

4 min lugemist
Üldkogu üks algatajatest, Juuru vallavolikogu juht Sirje Endre koos Räpina vallavanema Teet Helmiga kohvipausil. FOTO: Mihkel Maripuu

Laupäeval kogunenud esimene Eesti valdade ja linnade üldkogu oli ilmselt üks suuremaid, kui mitte suurim omavalitsustegelaste poliitiline koosolek pärast laulvat revolutsiooni. Tallinna Tehnikaülikooli saalis oli korraldajate sõnul esindatud üle 130 valla ja linna, seega enam kui pooled kõigist Eesti omavalitsustest.

Tellijale Tellijale



Ehkki seesuguse kogu kokkukutsumise alused on pisut ebaselged ja otsest juriidilist mõju tehtavatel otsustel ei ole, ei saa selle mõju ka väikeseks pidada, kui nii paljud omavalitsuste esindajad koos midagi ütlevad. Kuna korraldajateks olid linnade liit, maaomavalitsuste liit ja kõigi maakondade omavalitsusliidud, oli tegu ka organisatsiooniliselt esindusliku omavalitsustegelaste foorumiga.

Väidetavalt sai kõik alguse Raplamaalt, täpsemalt sealses omavalitsuste liidus, kus sündis möödunud sügisel mõte panna kirja kõik suuremad probleemid, mis omavalitsustel praegu on. Kirja sai neid muresid kokku enam kui sada, mispeale koostati ka avalik pöördumine «Eesti vajab riigireformi». Seega on arusaadav, miks laupäeval oli üldkogu esimeseks põhiettekandjaks just Raplamaa omavalitsuste liidu esimees ja Järvakandi vallavanem Mart Järvik.

Liitudele uus roll

Üks Raplamaa pöördumise autoreid oli ka Juuru vallavolikogu juht ja kirjastaja Sirje Endre. Tema sõnul oli kokkuvõttes väga hea, et nende algatusest niisugune suur ettevõtmine välja kasvas, ehkki teatud mõttes oli tegu ka ülevõtmisega.

Endre hinnangul on üldkogul vastu võetud deklaratsioon küll nõrgem kui näiteks nende algne pöördumine, millest on kahju. «Otsest konkreetset tulemit ma täna siin ei näe,» tõdes ta. «Natuke paneb õhu liikuma, see on hea. Ja fakt ise, et ollakse koos ja inimesed omavahel räägivad kuluaarides.»

Miks koostati üldkogul suhteliselt pehme deklaratsioon, miks ei nõuta enamat?

«Edasiminekuks on vaja konsensust, pikemat sammu ei ole võimalik praegu astuda,» vastas redaktsioonitoimkonda juhtinud Viljandi linnavolikogu esimees, kunagine siseminister Tarmo Loodus. «Juba sellega, et saime erinevate parteide esindajad siia, oli tükk tegemist. Eks kõik arvasid, et Keskerakond kaaperdab ürituse.»

«See ei ole läbirääkimine, kui öelda lapsele, et kui sa minu seisukohaga nõus ei ole, saad vitsa,» tõi Loodus paralleeli. «Selle üldkogu ja deklaratsiooniga püüame öelda: lugupeetud valitsus, tahame teiega läbi rääkida. Meil on mingid omad põhimõtted, võtame need aluseks, moodustame töörühmad. Räägime läbi kui inimene inimesega.»

Kui tõenäoline on, et seda seekord kuulda võetakse?

«Ma millegipärast arvan, et üsna tõenäoline,» arvab Loodus, kelle sõnul saab ka valitsus mingil hetkel aru, et kui üle poole omavalitsustest on kokku tulnud ja ühe seisukoha välja öelnud, siis see ei ole enam ühe või teise inimese või erakonna mäng.

Üks peamine ettepanek, mis omavalitsuste üldkogult tuli, puudutab maakondade juhtimise ümberkorraldamist nii, et senise maavalitsuse rolli võiks suuresti üle võtta maakondlikud omavalitsusliidud. Selleks oleks vaja praegu mittetulundusühingu staatuses maakondlikud omavalitsusliidud muuta seadusega avalik-õiguslikeks, et neil oleks vajalikud volitused.

Linnade liidu tegevjuhi Jüri Võigemasti sõnul on see samasugune variant, nagu kaaluti Vallo Reimaa regionaalministriks oleku ajal 2007–2008.

Nõrkuseks killustatus

Midagi uut ei näe siin ka praegune minister Siim Kiisler.

«Olen mitu korda maakondlikele omavalitsusliitudele välja pakkunud, et hea meelega annaks maavalitsustelt mingid ülesanded üle omavalitsusliitudele,» ütles ta. «Vastus on olnud üks: selle raha eest küll mitte. Ehk raha eest, millega praegu maavalitsused neid asju korraldavad, nemad ei oleks valmis tegema. Samas oleks väga raske põhjendada, miks peaks andma raha juurde ainult selleks, et keegi teine korraldaks.»

Kiisleri sõnul on ta omavalitsustelt tihti küsinud, milline seadusepügal takistab neid tegemast omavahel koostööd, ent pole vastust saanud.

«Mul on ka mitmeid näiteid, kus oleme toetanud omavalitsuste koostööd, näiteks Norra toetusprogrammi rahaga. Koostöö lõppes sellel hetkel, kui lõppes lisaraha,» lausus ta.

Kiisleri sõnul on tal hea meel vähemalt selle üle, et ka üldkogu näitas: pilt hakkab selginema ning üha rohkem räägivad kõik, et kohalikku elu on vaja korraldada praegustest väikestest omavalitsustest suuremal territooriumil.

«Kindlasti valitsuse liikmed kaaluvad need ettepanekud läbi,» jäi ta üldkogu ettepanekute suhtes napisõnaliseks.

Seni on omavalitsuste esindamisel olnud üks nõrkusi just organisatsioonide killustatus, mistõttu valitsusel pole olnud piisavalt tugevat ühte partnerit läbirääkimisteks. Nüüd liigub areng sinnapoole, et kaks üleriigilist omavalitsusliitu kaaluvad ühinemist.

Savisaare üleskutse ei leidnud toetust
Tallinna linnapeana tervituskõne pidanud Edgar Savisaar kutsus omavalitsusi üles sarnaselt õpetajate streigiga vähemalt üheks päevaks omavalitsuste uksed sulgema. Tema sõnul ei saa valitsust teisiti sundida omavalitsustega tõsiselt arvestama.

Linnapea ettepanek oli, et aktsioon «päev ilma omavalitsuseta» võiks toimuda septembris ja selle korraldamiseks tuleks kohe moodustada toimkond. Savisaar ise lahkus peagi pärast oma kõnet, kuigi oli rõhutanud, et on linnapeana ka üks kohaletulnute seast.

Paraku ükski järgnev sõnavõtja seda ettepanekut ei toetanud ja ei pääsenud see mõte ka üldkogu vastuvõetud deklaratsiooni, milles rõhutati vajadust taotleda keskvalitsuse ja omavalitsuste konsensust ja partnerlust probleemide lahendamisel. Kuluaarivestlustes pidasid paljud üldkogust osavõtjad sobimatuks, et mõned esinejad hakkasid oma sõnavõttudes tegema parteipoliitikat. Sulev Valner
------------------------------------------------

13.07.2020 14.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto