Traditsioon tähendab üldiselt midagi, mille üle ollakse uhked: koorilaul ja laulupidu näiteks. Mida teha aga siis, kui vaesusest saab samuti traditsioon – põlvest põlve nii elatud-oldud? Tänane Postimees kirjeldab pildikesi ühest Eesti külast, kus elatakse kahe kogukonnana, millest ühes on tasahilju juurdunud vaesus kui traditsiooniline elulaad. See küla on vaid üks näide, seesuguseid külasid on Eestis mitu ning arvestades, et regionaalpoliitika seisneb meil ennekõike loosungites, mitte niivõrd tegelikes sammudes, tuleb neid paiku pigem juurde.