P, 29.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pool sajandit 43 minutiga

Hendrik Alla
, Postimees
Pool sajandit 43 minutiga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mati Talvik (11. aprillil 1942-25.juuli 2018)
Mati Talvik (11. aprillil 1942-25.juuli 2018) Foto: ERR

Tammsaaret parafraseerides istusid pühapäeva õhtul ETV ekraanil vastastikku «kaks vinget televanameest». Eelmisel nädalal 50-aastaseks saanud Vahur Kersna intervjueeris täna juubelit tähistavat Mati Talvikut.


Viimane on vaieldamatult Eesti kõige staažikam telenägu, ekraanil olnud ligi pool sajandit. Kersna ees seisis aukartustäratav ülesanne: 50 aasta pikkune loominguperiood 43 minuti sisse koondada.

Talvik ise rõhutas, et «vanal heal ajal» peeti teletegemist loominguks, kuid tänapäeval on see lihtsalt mehaaniliseks tootmiseks taandatud. Nagu nööbivabrikus. Kersna koos Indrek Kanguri ja Renita Timakiga olid maha saanud mehise tööga ETV arhiivis, leides portreesaate illustreerimiseks kõnekaid video­lõike juubilari erinevatest loomeperioodidest.

Kahjuks olid vähemalt varasema perioodi saatelõikudest mitmed dateerimata ja puudusid saatepealkirjad. Nii jäi teleajaloohuvilisel mõistatamisruumi, millises saates Talvik seekord esines.

Kahe tipptelemehe vestlust oleks hea meelega pikemaltki kuulanud, neil on üksjagu teemasid, millest rääkida. Nõukogude ajal kujunenud televaatajana oli mu jaoks kõige huvitavam see osa, kuidas tollase ideoloogiarinde avangardi kuulunud televisiooniinimesed sisemise ja välimise tsensuuriga hakkama said.

Talvik tunnistas, et sageli rääkisid ajaloosaadete jaoks küsitletud rindemehed nii, kuidas asi tegelikult oli ja nii pidi saatetegijate sisemine tsensuur eetrisseminekuks sisus mööndusi tegema.

«Enda arust olin iseenda jaoks kõva tsensor, aga siis algasid need lõputud läbivaatused ja kohitsused,» ütles Talvik. «Minu meelest oli (ideoloogiline – H. A.) leem juba nii paks, et ehk vaataja veel sööb ära. Aga siis läks asi mõnel puhul juba väga üle ääre.»

Ses kontekstis oleks olnud äärmiselt huvitav keskenduda 1988.–1989. aasta sündmustele, mis põhjustasid järske muutusi meie kõigi, aga kindlasti ajakirjanike minapildis. Saates oli videolõik 1989. aastast, kus Talvik tegi siira isamaalise uhkustundega reportaaži Balti ketist.

Samas aga ei meenutatud kordagi 1988. aasta veebruari, kui sama mees Tallinnas Tammsaare ausamba juurde kogunenud iseseisvusnäljas eestlastele läbi telebussi võimenduse teatas: «Teie, eestlased, olete nii loll rahvas, et teile pole Nõukogude Eesti televisiooni tarviski!» (kohalviibinud allakirjutanu ja Mait Rauna mälestused).

Aga ega juubeli puhul ei sobigi ju ebameeldivatest asjadest rääkida. Paljutõotavalt kõlas saate lõpus Talviku lubadus, et oma 80. sünnipäeval teeb ta ETVs saate 60-aastaseks saanud Vahur Kersnast. Palju jõudu selleks mõlemale mehele.

Mati Talvik
•    Lõpetas Tallinna 20. keskkooli, õppis TPIs ehitusinseneriks, kuid lõpetas TRÜ ajakirjandusliku taustaga filoloogina.
•    Preemiad ja tunnustused:
1985 Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia
2006 Valgetähe IV klassi teenetemärk
2008 Eesti Ringhäälingute Liidu kuldmikrofon, Eesti Ajakirjanike Liidu auliige
•    Valik saateid ja saatesarju:
«Kanal 13»
«Käokava»
«Palav puder»
«Terav pilk»
«Oma silmaga»
«Peegel­programm»
«Vaatevinkel»
«Otseliin»
«Suur vahetund»
«Pikapäevarühm»
«Ajavaod»
«Üks silmapilk»
«Ainult 1 miljon»
«Eesti aja lood»

Märksõnad
Tagasi üles