Viljandimaal Mõisakülas elavad Hendrik ja Tatjana Teearu said mullu presidendilt aukirja eduka esinemise eest parima kodu konkursil. Oma kätega rajatud kodu ja aed ongi need, mis pensionäripaaril silmad särama panevad ja hinge sees hoiavad. «See aed on meie elutöö ja rõõmu allikas, elame siin justkui sanatooriumis,» ütleb Tatjana.
Ta on tänulik oma emale, kes kõik seitse last tööd tegema ja kokku hoidma õpetas. Naine meenutab, kuidas tal tuli omal ajal nelja taburetiga, mis kaasavaraks sai, elamisele alus panna. Nüüd tuleb suurem osa toidukraamist oma aiast ja lilletaimi on ta teistelegi kasvatanud.
«Mulle meeldib koos abikaasaga metsas ringi luusida – sealt saame marju ja seeni. Põllu pealt korjame ravimtaimi. Küttepuud teeme ise oma väikesest metsatukast kraavipervelt,» räägib Tatjana. «Kui õhtul telekat vaatan, mul näpukesed kogu aeg käivad – sokke ja kindaid olen nii kingiks viinud kui ka rahaks teinud, et aeda mõni puuke juurde osta.»
Kuna naisel on astma, siis kulub rohtudele palju ja ega abikaasagi enam apteegita läbi saa. Aga pere tuleb kokkuhoidlikult elades omadega välja. Tatjana arvab, et tänu aiale ja seetõttu, et nad on mehega kahekesi: «Üksikutel, kes korteris elavad, on kindlasti raskem.»
Kui Tatjana võidaks lotoga miljoni, aitaks ta esmalt tütre korterilaenu ära maksta ja ülejäänu eest ehitaks Mõisakülla tehase, et inimesed tööd saaks.
Kuidas ikkagi piskuga toime tulla? Postimees võttis aluseks keskmise vanaduspensioni, mis aprillist tõusis 318,48 euroni kuus, ja vaatas, kuidas keskmine pensionär selle rahaga toimetatud saab. Erineva elukoha ja -stiiliga pensionist elatuvate inimeste toimetulekut aitas analüüsida. Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi.
Elu aiaga eramus
Esimene näide on pensionäripaar väikelinnast, kes peab ära elama kahe pensioniga, mis on veidi üle Eesti keskmise. Kokku on neil kuus kasutada 686 eurot. Iga kuu on eelarves vältimatud kulutused, ent elu on näidanud, et ka ülejäänu kulub märkamatult näppude vahelt ja säästmisest ei ole neil midagi välja tulnud.
Oma aiaga eramus elamine annab paindlikumad majandamis võimalused, ent võtab ka rohkem energiat ning nõuab kohati lisainvesteeringuid, millega arvestama peab. Lisaks kulub vanakestel raha toidule ja majapidamisele, riietele ja kassi ülalpidamisele.
Muudeks kulutusteks jääb veidi üle 100 euro kuus. Seda raha püütakse kasutada säästlikult, et näiteks rikkiläinud külmik elu pea peale ei keeraks ning jaguks uute prillide või hambaarsti suurema arve tarbeks. Sellesse summasse peavad mahtuma ka majapidamise ja aiaga seotud kulud.
Koostatud on toidueelarve – 250 eurosse tuleb neil oma kuine toidukorv mahutada. Süüa valmistatakse kodus ning oma aiamaa annab võimaluse marju ja köögivilju suuremate kulutusteta tarvitada. Riideid ostetakse kasutatud riiete poest.
Juba pikemat aega ei käi perekond kohvikutes ega etendustel, mis annaks eelarves valusalt tunda. Kassile kulub iga kuu erinevalt, ent ussirohi ja vaktsiinid on siiski vältimatud, samuti söök, mida aeg-ajalt on vaja looma tervise huvides kodutoidule lisaks osta.
Sellega, milliseid soodustusi on pensionäridel võimalik kasutada, nad eriti kursis ei ole. Bussisõit, ravimisoodustused ja osaline hambaravihüvitis on põhilised, mida nad ise nimetada oskavad.
Üksinda kortermajas
Kui väikelinnas või maal elades saab aiamaa rahalises mõttes enda kasuks tööle panna, siis linnakorteris seda eelist pole. Samas on elu ka sellevõrra mugavam, sest aega ja füüsilist jõudu aiatööks ei kulu.
Üksik naispensionär Tallinna kesklinnas elab ühetoalises korteris väikeses kivimajas ning saab 320 euro suurust pensioni. Tema suurim kulu on üüriarve, mis sisaldab endas nii kütet, vett, elektrit, prügivedu kui ka elamu pisiremonti.
Toiduainetele kulutab naine kuus 120 eurot, jagades summa nädalateks tingimusega, et üle 30 euro ei kuluks. Kõikvõimalike tasuliste meelelahutustega katsub ta olla kasin. Raamatupoe asemel on tema eelistuseks raamatukogu ning sõbrannadega kokkusaamise kohaks kohviku asemel kodu. Seda, et Tallinnas üle 65-aastased tasuta ühistranspordiga sõita saavad, naine teab. Ka kaugematel bussiliinidel kasutab ta pensionäride soodustust, kui see on võimalik.
Peamiselt paneb teda muretsema hambaravi, ka uute prillide ostmiseks plaanib ta raha kõrvale panna.
Sealjuures on tal siiski mõningaid sääste ja kirsturaha ta unarusse jätta ei kavatse, vaid plaanib kas või väikeste summade kaupa säästa.
Nagu pensionäripaaril kulub ka üksiku pensionäri eelarvest lõviosa toidule. Muude kulutuste jaoks jääb naisel ligikaudu 65 eurot kuus, millest peab jätkuma nii ravimitele, prillidele kui ka hambaravile.
