Sisukord
Tänane leht
Postimees
05.06.2020
Valmisolek teiseks viiruselaineks tekitab küsimusi (2) Eesti Eesti lühiuudised 136 aastat Eesti lipu sünnist Uus suund kopsuvähi ravis Eesti haridusnipid pandi müüki (1) Austria võimud esitasid Andreas Veerpalule kriminaalsüüdistuse Kirjanik tšättis end Armastusesaalist kohtusaali (2) Tondilossid meelitavad lapsi ja kodutuid (2) Majandus Eesti üks rikkaim ettevõtja: kõige tähtsam on hoida inimesed kodumaal (13) Majanduse lühiuudised Eesti riigivõlakirju saatis suur menu Välismaa Surve Trumpile suureneb mõlemalt poolt (12) Välismaa lühiuudised McCanni kadumisloo peamine kahtlusalune on sakslasest pedofiil Poola välisminister: piiride sulgemine oli vajalik (1) Arvamus Juhtkiri: eeskujulik Eesti võiks tegutseda palju suuremalt (6) Mart Raudsaar: kaheksa põlvkonna jagu kasvamist (9) VÄITLUS ⟩ Kas Eesti vajab kodanikupalka? (30) Andres Herkel: mille nimel protestime? (3) Enn Säde: «Ei mingit kiirrongi-monstrumit!» (3) Kultuur Julia Aug: Venemaa kasutab epideemiat isikuvabaduste hävitamiseks Sport Noorte rallisõitjate tulevik on hägune Spordi lühiuudised Uibo stardib omapärasel võistlusel Tallinn Tondilossid meelitavad lapsi ja kodutuid (2) Tartu Tartumaa maasikakasvatajate tööjõumure pole lahendust leidnud (24) Rannar Raba: ajuvabaduse puiestee (9) Küsitlus: mida arvate Autovabaduse puiestee loomisest juulikuuks? Vanemuise tänava remontija kõiki vigu ei tunnista Tartu lühiuudised Koroona suhtes testitud geenidoonorid on oodatud Eesti geenivaramu uude uuringusse Loodusesõbrad kogunevad maratonile Vallo Nuust juhib Pallast ja mootorratast Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kanaleid rohkem, vaatajaid sama palju

3 min lugemist
Suvekuude telemagnetiks oli sport. FOTO: TNS Emor

2012. aasta juulis vaatasid Eesti elanikud televiisorit keskmiselt umbes kolm tundi päevas. Kuigi talvekuudega võrreldes on seda enam kui tunni jagu vähem, on sesoonsed kõikumised tavapärased.

Tellijale Tellijale


TNS Emori uuringueksperdi Peeter Teedla sõnul on keskmine aeg, mis telerivaatamisele kulutatakse, jäänud aastate jooksul üsna samaks, küll aga jätkub telemaastiku killustumine. Et juurde on tulnud hulgaliselt eestikeelsete subtiitritega telekanaleid ning ka Eesti nišikanaleid – peamiselt kolme suure telekanali sõsarkanaleid –, jaguneb televaatajate aeg lihtsalt teisiti.

Kolm suurt telekanalit jäävad Teedla sõnul teleturgu ikkagi valitsema, kuid vaatajate arv ning keskmine vaatamisaeg pisut väheneb. Loomulikult on igale kontsernile oluline oma osakaalu hoida ning seetõttu luuakse juurde uusi kanaleid.

Juulis moodustas kolme suure telekanali vaadatavus Eestis kogu telerivaatamiseks kulunud ajast umbes 35 protsenti, eestlaste seas lausa 55 protsenti. Mitte-eestlaste seas on vaadatavaimad kanalid järjekindlalt PBK (21 protsenti), NTV Mir (13,3 protsenti) ja RTR Planeta (8,9 protsenti).

Põhilised muutused toimuvad Teedla sõnul eesti perede harjumustes, sest mitte-eestlastest pered vaatavad kaabeltelevisiooni kaudu venekeelseid kanaleid juba ammu.

Teedla möönab, et nooremad inimesed vaatavad telerit ajaliselt vähem kui aastaid tagasi – tõenäoliselt on nad enam arvutis või mõlema ekraani taga korraga. «See muutus leiab aset juba viimased viis aastat. Eriti just noorte hulgas kasvab ka multi-tasking, mistõttu läheb neil rohkem aega nii-öelda suuruselt järgmisele ekraanile majapidamises,» selgitab Teedla.

Iganädalased ja -kuised telekanalite ja -saadete vaadatavuse edetabelid koostatakse teleauditooriumi mõõdikuuringu põhjal, mille käigus registreeritakse spetsiaalse mõõteseadme abil 275 pere kõigi nelja-aastaste ja vanemate liikmete vaatamisharjumused.

Mõneaastase vahega korraldab Emor ka meediapäeva uuringut, milles osalejad märgivad üles kogu oma meediatarbimise ehk lisaks televiisorivaatamisele ka raadiokuulamise, internetikasutuse ning raamatute ja ajalehtede lugemise.

Tänavu korraldatud meediapäeva uuringu põhjal võib Teedla sõnul tõdeda, et internetile kulutatud aeg kasvab ning muule meediatarbimisele kuluv aeg väheneb. «Samas tuleb meeles pidada, et internet on veel rohkem killustatud kui televisioon,» lisab Teedla.

Kindlasti mõjutab vaatajate arvu ka järelvaatamisvõimalus internetis ning saadete salvestamine digiboksiga, kuid Teedla sõnul pole veel tegu olulise trendiga, kuigi see kindlasti muutub.

Kui internetis järelvaatamise kohta Emoril statistikat pole, siis digiboksile salvestamised ning järelvaatamised loeb teleauditooriumi mõõdik üle.

Need arvud on Teedla sõnul praegu veel üsna väikesed ning lähevad uuringutulemustes videovaatamise kategooriasse – konkreetse telekanali vaadatavusele siit protsente ei lisandu.

Videote vaatamine moodustab mõõdikuuringu põhjal kogu televiisori vaatamisele kulutatud ajast väikeste kõikumistega 2,5–3 protsenti. Teedla toob võrdluse Soomega, kus salvestav digiboks on kodus pooltel peredel, märkides, et ka seal vaadatakse 80–85 protsenti telesaadetest siiski otse.

Umbes samas suurusjärgus on salvestuste ja otsevaatamiste osakaal Teedla sõnul ka ­Suurbritannias. «Üks asi on võimalus, teine on reaalne käitumine,» märgib Teedla – perekonniti erineb saadete salvestamise harjumus muidugi palju.

Kommentaarid

04.06.2020 05.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto