N, 8.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Paarid saavad seaduse kaitse

Paarid saavad seaduse kaitse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Enim kindlustunnet pakkuvaks kooseluvormiks jääb abielu.
Enim kindlustunnet pakkuvaks kooseluvormiks jääb abielu. Illustratsioon: Allikas: justiiitsministeerium

Kui koos elavad inimesed ei soovi abielluda, kuid tahavad siiski rohkem kindlustunnet, võivad nad peagi kooselu abiellumata seadustada.
 




Justiitsministeeriumis valmis kooseluseaduse kavand, mis ei muuda abielu põhimõtteid, kuid pakub alternatiivse võimalusena kooselu lihtsalt registreerida. Seda saavad tulevikus teha ka samasoolised, kuid lapsendamisõigust ministeerium neile anda ei taha.

Ministeeriumis valminud seaduskavand eristab selgelt abielu, registreeritud ja registreerimata kooselu ning ühe või teise kooseluvormiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi.

«Abielu positsiooni me kuidagi ei muuda ega halvenda,» kinnitas justiitsminister Kristen Michal. «Abielu jääb selleks, mis ta on – naise ja mehe vahel.»

Registreeritud kooselu puhul sõlmivad kaks poolt notari juures vastava lepingu. See annab partneritele võimaluse kokku leppida, et neile kehtivad teatavate piirangutega üsna sarnased tingimused kui abielus olevatel inimestel.

Michal selgitas, et on riike, kus registreeritud kooselu on mõeldud ainult samasoolistele paaridele, kuna neil pole võimalik abielluda, kuid nemad vajavad samuti kindlustunnet. Näiteks Taanis anti samasoolistele 1989. aastal õigus kooselu registreerida. Nüüdseks on see siiski asendatud võimalusega sõlmida (sooneutraalne) abielu.

Rootsis tekkis samasoolistel võimalus registreerida oma kooselu 1995. aastal, kuid praegu saab ka seal sõlmida sooneutraalse abielu. Saksamaal saavad samasoolised viimased 11 aastat kooselu registreerida, kuid mitte abielluda.

Teistsugune on praktika näiteks Prantsusmaal, kus kooselu registreerimine on väga populaarne nii eri- kui samasooliste seas, kuid 60 protsenti sellise lepingu sõlmijatest on siiski eri soost. Samal ajal ei ole see kuidagi vähendanud abielu populaarsust.

«Registreeritud kooselu jääb siiski teatavate piirangutega ja kui erisoolised isikud soovivad üksteise suhtes suuremat kindlust, on selleks abielu,» rääkis Michal. «Lisaks varasuhtele on seal (registreeritud kooselu puhul – toim) võimalik ära reguleerida kõiki muid küsimusi, näiteks seda, kas hiljem makstakse elatist.»

Üheks piirangu näiteks võib tuua lapsendamisõiguse, mis abielupaaridel on – registreeritud kooselupaaridel seda võimalust ei teki. Küll teeb ministeerium ettepaneku kaaluda õigust lapsendada teise partneri last, kui tol ei ole teist vanemat või on teiselt vanemalt hooldusõigus täielikult ära võetud. Eesmärk on tagada lapsele turvaline tulevik ja vältida bioloogilise vanema surma korral sattumist lastekodusse.

Registreerimata ehk faktilise kooseluga seonduv puudutab inimesi, kes elavad koos, kel on ühine laps ja kes tegelikult ei mõtle varalistele ja kindlustunde küsimustele enne, kui juhtub midagi ootamatut, selgitas justiitsminister. Mõte on anda ka sellise kooseluvormi osalisele senisest suurem kindlustunne.

Peale ühise lapse eeldab faktiline kooselu suhete kestvat laadi, majanduslikku seotust ja veel teisi tunnuseid, mille põhjal saab öelda, et kooselu on teadlik valik ja sellisena ka soovitud.

Lähtutud on põhimõttest kaitsta nõrgemat poolt, eeskätt lapsi: ilmselt on üsna tavaline olukord, kus kooselu rõõmsa sündmuse, lapse sünni järel jääb üks pool koduseks. Enamasti, aga mitte alati, on tegu naisega, kes pühendub lapse ja perekonna eest hoolitsemisele.

Ministeeriumi hinnangul on tähtis, et siis, kui näiteks teine pool lahkub, oleks seadusega tagatud kindlus tuleviku ees ka sellele partnerile, kes on olnud hõivatud perekonna ja laste eest hoolitsemisega. Tema panus peab olema arvestatud võrdväärselt teise poole panusega, kes samal ajal käis tööl ja sai arendada karjääri.

Kui registreerimata kooselu lõpeb, saab lapsega koju jäänud vanem ministeeriumi kava järgi nõuda kohtu kaudu varalisi õigusi. Kuigi justiitsminister pakkus välja üsna detailse kavandi, kuidas kooseluseadus võiks Eestis välja nägema hakata, on kõik veel lahtine. Justiitsministeerium tahab sel teemal ühiskondlikku arutelu, et seadus tuleks võimalikult mõistlik. Poliitiliste jõudude ja huvirühmade arvamust kontseptsiooni kohta ootab ministeerium 1. oktoobriks. Seejärel tehakse kokkuvõtted ja vaadatakse, kuidas asjaga edasi minna. Michal avaldas lootust, et aasta lõpuks on konsensus saavutatud ja seejärel saab koostada eelnõu.

Kommentaar
Kari Käsper

inimõiguste keskuse juhataja
Kuna kontseptsioon alles jõudis meieni, ei ole me jõudnud seda veel põhjalikult analüüsida. Igal juhul loodame, et kontseptsioonist võrsub arutelude tulemusena peagi seadus, mis tagab nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele ja nende lastele võimalikult tugeva kaitse. Kuigi pakutav kooseluseadus ei anna samasoolistele kõiki õigusi, mis kaasnevad abieluga, aitab see vähendada lõhet, mis valitseb erisooliste ja samasooliste paaride kohtlemise vahel.

Arho Tuhkru
EELK pressiesindaja
Eesti evangeelne luterlik kirik (EELK) mõistab abielu üksnes mehe ja naise liiduna. Lastel olid ja on oma ristiisad ja ristiemad. Neil on kohustus olla kaasvastutajaks ja aitajaks lapse kasvatusel. Varem aktsepteeriti seda ka õiguslikult. Registreeritud kooselu riikliku seaduse loomise vajadusest olulisem on inimeste vastutustunne ja hoolivuse kasvamine ning teise inimese eest hoolitsemine.

Märksõnad
Tagasi üles