Sisukord
AK
Postimees
13.08.2020
Maskiga või maskita? Eesti riik veel sundust ei sea (5) Eesti Eesti lühiuudised Ilves hakkab koroonapandeemiale otsima IT-lahendusi (1) Tallinn läheneb Tartule Sakkov: mittesõdimine on hullem kui sõdimine (9) Sarikelm saadeti kolmeks aastaks vangi Merisk ei hooli sisemaal pakutavast Majandus Põllumeestele valmistab muret šampanja meeletu ülejääk (20) Majanduse lühiuudised Eksporti kasvatas ka kütusemüük Saudi Araabiasse (1) Välismaa Biden valis kogenud lahingukaaslase (5) Välismaa lühiuudised President Lukašenka sõdib oma rahvaga (36) Valgevenelased trotsivad saatust (31) Arvamus Juhtkiri: maskivabadus ja maskivastutus (1) Aleksei Lotman: naftaajastu peab lõppema (4) Helir-Valdor Seeder: Eesti on Isamaa nägu (34) Peg Putt: puidu põletamine süvendab kliimamuutust (14) Juhan Madis Pukk: kuhu liigub majandus, kui müük seisab? (4) Kultuur Heal unel mitu nägu: Kris Lemsalu ja Kyp Malone‘i ühine maailmaloome Armastuseks on iga koht õige Sport Spordi lühiuudised Terviseamet sundis Eesti tippratturid isolatsiooni, koondis kaalub kodusest suurvõistlusest loobumist (2) Kriisa lendab vaatamata hooaja alguse edasilükkumisele homme Arizonasse: kõigepealt üritan sealse eluga kohaneda Terviseamet Lõuna-Eesti rallist: kui riskid on maandatud, võib üritus toimuda Veerandtund WRC-autos ehk Kuidas Eller kehastus kaardilugejaks Reis Automatka võimalikkusest Euroopas Maa Elu Silotegu sujub seni hästi Proovipäev: kas kontoritöötaja saaks lüpsiplatsil hakkama (1) Küsime spetsialistilt: mida kujutab endast amooniumnitraat Mitte keegi ei küsinudki toetust apla teeteo vastu võitlemiseks Kutsekooli kohtadele käib tihe rebimine Lahemaad ei peagi ühe päevaga ära avastama Vähipüügil läheb söödana käiku seamaks ja kanakael Spagettkõrvits – kausitäis spagette kõva koore sees Võõrkakar vallutab peenramaa Tomatite värvumist saab kiirendada Ärajäänud suvepeod andsid kantrifestivalile oodatud artistid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tanel Kerikmäe: kelle käes on trumbid?

3 min lugemist
Tanel Kerikmäe FOTO: Erakogu

Gruusia demokratiseerumise teel on seisnud hulga karisid, nende seas üheksakümnendate kodusõda ja kindlasti ka 2008. aasta sõda Venemaaga. Vene-Gruusia sõjale eelnesid mitmed intsidendid – näiteks aastal 2006 saatis Thbilisi välja Vene diplomaadid, süüdistades neid spionaažis. Venemaa esitles seda diplomaatias kogenematu Gruusia konfliktsuse ja vaenamisena. Suhted Venemaaga on Gruusia välispoliitikas siiani niivõrd oluline küsimus, et see mõjutab tugevalt ka sisepoliitilisi valikuid.

Tellijale Tellijale

Vladimir Putin võib ju linnuna lennata, kuid tal pole kureaju – ta ei ole tõepoolest väitnud, et aastaid valmistati ette rünnakut Gruusiale. Küll aga näitab Vene poole tegutsemine nii enne, sõja kestel, kui ka hiljem ilmekalt seda, et oldi valmis provokatsiooniks, mis annaks moraalse õigustuse Gruusiasse relvastatud väed saata. Sääraseks ettevalmistuseks saab pidada näiteks Vene kodakondsuse hoogsat võimaldamist konfliktipiirkondades (sotsiaalsete tagatiste lubamisel), vägede koondamist Abhaasia piiril ja raudteeliini ehitamist, mida hiljem edukalt sõjategevuses kasutati.

Küll aga on Venemaa sõnavõtud sihilikud sõnumid maailmale: «meie leiame võimalusi, kuidas oma huvides tegutseda». Enesekaitse kui juriidiline õigustus ei ole pädev, sest Gruusia vägede tegevus algas alles pärast Venemaa sõjardite (keda küll nimetati vale terminiga «rahuvalvajad») sissetungi. Varasemad Gruusia tekitatud «juhtumid» aga ei ole kuidagi proportsionaalsed Vene poole jõuliste militaarsete meetoditega.

Suurriikide viis sõdu alustada käib ikka läbi provokatsioonide. See, et kolmanda Reichi rünnaku puhul kanti esimestel sõjanädalatel tohutuid kaotusi, näitas, et Kreml ei olnud õigesti informeeritud või olid plaanid ajastamata. Ajaloolased võivad vaielda, kas Stalin oleks soovinud esimesena rünnata, aga Vene-Gruusia sõja puhul on nn kaitseplaani taga näha kalkuleerivat arvestust.

12.08.2020 13.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto