Maa Elu - Tänane leht

Maa Elu

15. aprill 2021

Teeseenejook elab pudelis edasi Ammustest aegadest kodus purgis kasvatatud teeseenest valmistatakse tänapäeval maitsvaid ja kosutavaid jooke, mida võib võrrelda ka heade veinidega. Aga need sobivad tervele perele.

Soovitusi kasvumuldade valikuks Alanud külvamis- ja istutamisajaks on poed kohale veeretanud kõrged mullakottide virnad. Eri kirjadega kottide valik läheb iga aastaga üha kirjumaks ja aiapidaja pea segi – milline valida ja kas kurgi pildiga müüdavasse mulda võiks ka tomati istutada.

Milline tuleb kevad ja suvi? Kuna huvi sooja saabumise ja edasise osas on meeletu, siis on käesolevas numbris sel teemal koguni kaks lugu. Siinses ilmaveerus tutvustan natuke põhjalikumalt tagamaid.

Taimede abil jalad korda Suvi on tulekul ja sel ajal vajavad jalad rohkem hoolitsust – käimist on palju ning lahtiste kingadega ja rannahooajal tahaks ju ilusaid terveid jalgu. Kevadest sügiseni on looduses palju taimi, mida sel puhul kasutada. Mõnda neist saab juba praegu korjata.

Koroonaajal on liivakastide nõudlus kasvanud Lapsed armastavad liiva ja veega mängida. Liivakookide küpsetamine ja liivalosside ehitamine pakub põnevust tundideks ning väike inimene saab sellest rohkelt rõõmu ja oskusi. Lihtne kast ja liiv on toiminud mitme põlvkonna puhul ja töötab nüüdki – kuigi valikus on ka keerulisema kuju ja lisavidinatega liivakaste.

Autoseiklejad avastavad Eestimaad Kuigi koroonaajal on meelelahutusvõimalused piiratud, on veel mõningaid ühistegevusi, mida saab teha teistega kokku puutumata. Selleks on näiteks meelelahutusseiklused autoga, millest üks leidis aset läinud nädalavahetusel Mulgimaal.

Vastuseis GMO-dele muudab Euroopa põllumajandusmuuseumiks (2) Eelmisel aastal tähistati maailmas GMOde 25aastast turulolemist, kuid Eestis ja kogu ELis mõjub see tähekombinatsioon paljudele nagu punane rätik härjale. Teadlased leiavad, et oleks juba aeg GMO hirmust üle saada ja suhtuda sellesse kui ühte sordiaretusmeetodisse.

Kütuse arvelt ei tasu aia- ja metsaseadmetes koonerdada Kui kasutate aia- või metsatöödel bensiinimootoriga saagi, niidukit, trimmerit või mõnda muud tööriista, ei soovita spetsialistid neisse biolisandeid sisaldavat oktaaniarvuga 95 bensiini kallata. Kui eelistada oktaaniarvuga 98 bensiini, on muret vähem, aga umbes neli korda kallimat alkülaatbensiini kasutades saate tõenäoliselt hakkama üldse ilma probleemideta.

Arvamus ⟩ Maadevahetus – ühiskondliku leppimise päästerõngas? Kas maadevahetusest, sellest aastaid tabuteemaks olnud tegevusest, millest avalikkuses saanud korruptsiooni sünonüüm, võiks olla abi nn riiklike huvide senisest valutumal elluviimisel maaomanike suhtes?

Oisu lehmade sõnnikust valmib Tartu busside kütus (1) Oisus asuva Estonia OÜ loomad annavad piimatootmise kõrvalt sõnnikuga toasooja ka kõrvalasuva asula elanikele. Keskkonnasäästlikuma tootmise ranged nõuded viisid ettevõtja vajaduseni uurida, kuidas edasi. Nii hakati tootma sõnnikust ka rohekütust.

Karmistuvad keskkonnanõuded hävitavad Eesti lihaveisekarja (5) Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juht Jane Mättik teab, et lihaveiste nõudlus on sellel kevadel pakkumisest märgatavalt suurem, kuid veelgi suurem mure on, et lihaveiste arvukus väheneb. Kahanev kasvatajate arv näitab karjade likvideerimist.

Nädala mõte: korda luues rikkaks Lugesin aasta algul New York Timesi artiklit naistest, kes teenivad Ameerikas kuuekohalist palka sellega, et filmivad üles, kuidas nad koristavad. Tegu pole üksikjuhtumitega.

Hunt, šaakal ja ronk ohustavad karjamaal tallesid Kopra Karjamõisas algab lammaste poegimine 15. mai paiku, kui loomad juba karjamaal. Peremees Jüri Koppel ütles, et elab siis sisuliselt kõik ööd karjamaal autos. „Mul on oma režiim juba: hommikul kell kuus lähen magama ja lõuna ajal ärkan, õhtu poole suigatan veel paar tunnikest ja saangi öösel valvesse minna,” muheles mees.

Fotod ⟩ Lammastel algas beebibuum Aprillis algab suurem lammaste poegimisaeg ja Maa Elu küsis end selleks puhuks külla Varbla kandis tegutseva Niinepuu lambamaja pererahvale Anu Tiitsaarele ja Ivo Uutarile.

Suvesooja lubadused muutuvad kasinamaks Maa Elule ilmajutte kirjutav Tallinna Ülikooli klimatoloogia ja meteoroloogia lektor Jüri Kamenik sõnas, et viimased päevad on ta telefon punane pärimistest, millal ükskord ometi soojaks läheb. Paraku midagi rõõmustavat tal soojaigatsejatele lähiajaks lubada pole.

8. aprill 2021

Eesti kasvatajad lõid Euroopa suurima kanepitehase Neli aastat tagasi asutatud ja Lõuna-Eesti mahekanepikasvatajaid ühendaval Eesti Maheproteiini Ühistul on Euroopa suurim koorimisliin ning ta on tõusnud kontinendi üheks suurimaks kanepiväärindajaks. Nüüd on ühistu tooted saadaval ka Eesti tarbijale.

Rõduaias kasvavad isegi kartul ja maasikas Taimede kasvatamine leevendab stressi – ei lähe minutitki, et interneti otsingumootor pakuks lugeda vähemalt kümmekonda selleteemalist lugu teadlastelt üle maailma. Aga meie teame seda isegi. Teist kevadet koduseks sunnitud eestlasi on tabanud rohenäpluse viirus, millega on loomulikult nakatunud ka Maa Elu pere. Meil taimekastid kodusel aknalaual juba rohetavad ja lähikuudel jagame lugejatelegi oma kogemust, mida ja kuidas kasvatada õnnestub.

Ilmastikunähtus võib selgitada tuntud müüdi Kevad edeneb tasapisi, nagu varakevadele kohane. Viimati jäi pooleli jutt miraažidest – jõuame nüüd nende eri vormide juurde.

Kust mõrtsukate abiline tuleb? Piimalilleliste sugukonda kuuluvat riitsinust kutsus vanarahvas lipstokiks, aga teame teda ka kui kastoorõlitaime. Piiblis on riitsinust nimetatud kiikajonipuuks.

Muidu raisku minev ternespiim võib aidata koroonatki vältida Et tervist turgutada, ei ole vaja tarbida uhke nimetusega välismaiseid preparaate. Eestis väärindab OÜ Teadus ja Tegu ternespiima, millel on palju kasulikke omadusi. Osaühing on seotud ka ninaaerosooli loomisega, mis võib aidata vältida koroonanakkust.

Inimesed taasavastavad maakeldreid Paarkümmend aastat tagasi valmis Eestis uusi maakeldreid harva, ent nüüd on pilt tänu uute ja mugavate lahenduste pakkujatele muutunud.

Kauaoodatud tiitel kõditab sõirameistrite eneseuhkust Euroopa Komisjoni kinnitus, et õiget sõira võib valmistada vaid geograafiliselt õiges piirkonnas ja kohalikust toorainest, pani sõiravalmistajate südamed rõkkama.

Mobiilimastialune maatükk tagab omanikule kestva sissetuleku Kuigi sidemastialust maad õnnestub soetada järjest harvemini, läks osaühingul Live Nature kümmekonna aastaga korda hankida 65 maatükki, mille hoonestusõiguse tasu kindlustab firmale stabiilse rahavoo.

Küülikufarmist saab nii villa, nahka kui liha Elva vallas Valguta külas Alani talus lihaküülikuid kasvatav Janika Roops nimetab pikkkõrvadega tegelemist hobiks. Tema kasvandusest saab nii liha, nahku, villa, lõnga kui ka käsitööd.

Päikesejaamade ehitamine küsimärgi all (24) Ehkki mõnel päikeseenergia valdkonnas tegutseval ettevõttel on käed-jalad eelmisel aastal saadud kopsakate rohetoetuste tuules praegugi veel tööd täis, siis näeb osa sel alal tegutsevate ettevõtete juhte tulevikku üsna mustades värvides.

Seemnemüük surfab jätkuvalt laineharjal Mullu kevadel tärkas eestlastes suur potipõllunduse tuhin, nii et Maarahva Poe omanik Mait Soasepp ütles Maa Elule, et seemnete ostmise järgi saab lausa majandusolukorda ennustada – kui majandusel läheb kehvemini, muutub isetegemine taas populaarsemaks.

Nädala mõte: nakatusime meiegi Teist kevadet koduseks sunnitud eestlasi on tabanud üks tore hullus – rohenäplus. Loomulikult on sellega nakatunud ka Maa Elu pere.

Keerulist vastasseisu hakatakse lahendama ümarlaudadel Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi sõnas, et haneliste suure arvukuse ja põhjustatud kahjustuste tõttu ongi põllumeeste ja lindude vastasseis muutunud kriitiliseks, mistõttu talunike pettumus on mõistetav.

Vastasseis: haneliste küttimisest polevat kasu, põllumehed nii ei arva Kahel kevadel haneliste heidutusjahi mõju analüüsinud uuringurühm leidis, et mõne isendi surmamine ei hoia linde põllult kauem eemal kui teised peletusmeetodid. Kõige mõjusam on inimese kohalolu, mistõttu panid nad ette, et talunikele võiks sellele kuluva aja ja tööjõu kompenseerida.

1. aprill 2021

Ettevõtlikud naised loovad väikekülla papagoide keskuse (2) Eesti esimene ja ainus ning Baltimaadeski ainulaadne Papagoi Teater annab sellest kuust etendusi ka ühes Kesk-Eesti väikekülas, kuhu laieneti Põltsamaalt selle hea asukoha tõttu.

Eelmine Järgmine

Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.

Sul ei ole kontot?

Loo Postimees konto