Maa Elu - Tänane leht

21.11.2019

Netiähvardajad võtavad malli poliitikutelt (1) Eesti

Mart Helme pani ülejäänud riigijuhid enda järelt koristama (10) Majandus

Maailma suurim naftatootja läheb lõpuks börsile

Sagimine autoäris jätkub: Veho Eesti müüdi maha

Eesti jõukad on ka suured laenajad Välismaa

NATO otsustas tähelepanu taevasse suunata (1)

Fotod: Iraani kütuseprotestid on nõudnud üle saja inimelu

Ukraina hakkab Venemaalt kahjutasu nõudma (1) Arvamus

Juhtkiri: plaan A

Herman Kelomees: faktikontroll heidutab valetajaid?

Andres Herkel: süvariigi alternatiiv (1)

Mihkel Mutt: seitse ja pool meetrit kõigile

Andi Hektor: metsikud metseenid ja akadeemiline patriotism (1)

Erik Aru: kas tuleb ka Luminori kord? Meie Eesti

Kristi Paron: ravi mõistev laps paraneb paremini

Kadri Tammepuu: doktor Herilase eest kappi peitu Kultuur

Eesti teater ja tema koristaja

Tallinn ja Tartu on omavahel väga tihedalt seotud

Ühe lapse poliitika võluv kriitika Sport

Jelle Goes: panustage noortesse ja treeneritesse Maa Elu

Mida toob tulevik liha- ja piimatootjale?

Lõpe Agro taastas tootmise seakatku laastatud Kihlepa farmis

Mahesigade asemele tulid mahelehmad

Konkurents ei lase poes sealiha hinnal veel tõusta

Nädala mõte: põllumees põline rikas

Ettepanek võtta põllumeestele lisaraha riigireservist hääletati maha

Kitsekasvatajad riigi toetusele ei looda

Hoone läbimõeldud soojustamine vähendab küttekulu

Ilmajutt: õhumasside kaasatoodav ilm on eripalgeline

Päikesevitamiin tagab terved luud

Noored viljapuud vajavad talverüüd Meelelahutus

Maa Elu

21. november 2019

4 min

Mulgimaa väikeettevõtja tegi tervisliku näksimise lihtsamaks Oma tunnustatud kodukööki tutvustas Piret Leskova sõnadega, et köök nagu köök ikka. Peamine erinevus varasemast oli tööprotsesside kavandamine, sest just see oli üks asi, mida nõudis Toidu- ja Veterinaaramet, et anda luba tolles Abja-Paluoja kodus valmistatud kuivatatud juurviljade mahenäksidest ka müügitulu teenida.

4 min

Noored viljapuud vajavad talverüüd Meil, inimestel, on võimalus keskkonda muuta, kui tingimused enam sobivad ei ole. Taimedel taoline valik puudub. Nemad peavad kas kohastuma või lootma aedniku abile. Nii nagu väikesed lapsed, vajavad ka noored viljapuud talve eel „sissepakkimist”.

3 min

Päikesevitamiin tagab terved luud Kätte on jõudnud aasta pimedaim aeg – päevad on lühikesed ja päike loojub juba pärastlõunal. Aastaaegade järgi muutub tihtipeale ka eestlaste toidulaud.

2 min

Ilmajutt: õhumasside kaasatoodav ilm on eripalgeline Juba pikemat aega on ilm on olnud küll tavatult soe, aga enamasti pilves ja sombune, seega üsna ühenäoline. Nii juhtub, kui hilissügisel jõuab siiamaile kohale troopiline õhumass, õigemini juba transformeeruvas staadiumis, sest pikal teekonnal on see õhumass jõudnud jahtuda ja omadused muutuda. Õhumasside liigitamisest on juba kahes ilmajutus kõneldud. Nüüd tasub põgusalt tutvustada, milline ilm ühe või teise õhumassiga võib kaasneda.

2 min

Ettepanek võtta põllumeestele lisaraha riigireservist hääletati maha Eelmisel kolmapäeval toimunud riigieelarve teisel lugemisel ei leidnud toetust ettepanek võtta põllumeeste üleminekutoetuseks 10,3 miljonit eurot riigiservist: hääletustulemus oli 31 poolt ja 48 vastu.

4 min

Hoone läbimõeldud soojustamine vähendab küttekulu Hoonete soojustamisele tuleb läheneda kompleksselt. Tegureid, millega arvestada, on palju, aga investeering tasub end kindlasti ära. Hoonete, rajatiste ja teede konsultatsiooni ning omanikujärelevalvega tegeleva osaühingu Sweco EST juhataja Toomas Rappi sõnul eeldab terviklikku lähenemist nii uute kui ka renoveeritavate hoonete soojustamine. „Renoveeritaval projektil tuleb enne soojustamist kindlasti konsulteerida projekteerijaga ja koostada projekt, et kõik soojustamisega seotud lahendused saaksid korralikult läbi mõeldud ja kavandatud. Sõltuvalt renoveerimise ulatusest ja kohalikust omavalitsusest võib olla vajalik ehitusteatise või ehitusloa hankimine.”

4 min

Kitsekasvatajad riigi toetusele ei looda Kui riik teeb toetuste andmisel loomakasvatajatel vahet, on kitsekasvatajate meelest mõistlikum vähem sõltuda teistest ja suurtootjaks kasvamise asemel toota ise midagi nii eksklusiivset, mille müügist saab hästi ära elada.

2 min

Nädala mõte: põllumees põline rikas Nii ütleb vanasõna, mis jätkub: ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas. Ometi olen viimasel ajal tabanud end mõttelt, et põllumees küll olla ei tahaks. Muudkui lendab kaikaid kodaratesse ja peab ikka osav manööverdaja olema, et sellest välja rabeleda.

1 min

Mahesigade asemele tulid mahelehmad Neli aastat tagasi augustis jõudis Aafrika seakatk Järvamaal Valasti külas osaühingule Mahetooted kuuluvasse maheseafarmi. See tähendas surmaotsust ligi poolele tuhandele loomale.

3 min

Lõpe Agro taastas tootmise seakatku laastatud Kihlepa farmis Riigi suurimas maakonnas Pärnumaal kasvatab sigu vaid Eesti kapitalil põhinev OÜ Lõpe Agro, mille Lõpe farmis on ligemale 6000 ja Kihlepa farmis 3000 siga ning põhikohaga seitse töötajat ehk neljandik osaühingu tööperest.

3 min

Konkurents ei lase poes sealiha hinnal veel tõusta Lihasõbrad on poes käies märganud, et viimastel kuudel on kadunud ülisoodsad importliha pakkumised. Põhjuseks Hiinas möllav seakatk, mis on seal tänavu vähendanud sealihatoodangut samas suurusjärgus, kui Euroopa Liidu riigid kokku toodavad. Seega, kel võimalus, müüb liha Hiinasse.

2 min

Mida toob tulevik liha- ja piimatootjale? Ehkki eurooplased hakkavad tulevikus vähem piima jooma, jagub meie piimatootjail Aasias turgu piisavalt. Küll aga teeb lihaturul olukorra raskemaks Euroopas ja Hiinas leviv seakatk. Lähemate aastakümnete kohta võib kindlalt öelda, et tulevikuliha on kana. Neid mõtteid jagas konverentsil „Põllundus, kalandus ja maaelu: eile, täna ja homme” Gira Foodi spetsialist Christophe Lafougere.

14. november 2019

4 min

Eesti põllumeeste seas on levimas päikesejaamade ehitamise buum (2) Põlvamaal asuva Kellamäe talu päikesejaam hakkas elektrit tootma maikuus. Talu peremees Jaak Kõiv näeb, et põllumehed tunnevad päikeseenergia vastu elavat huvi – viimastel kuudel on tema juures asja uurimas käinud ümbruskonna ettevõtjaid ja kaugemalt tulijaid, isegi Pärnumaalt on kohale sõidetud.

3 min

Niidulaik põllumaade vahel pole looduskaitsjate soovunelm, vaid praktiline vajadus Miks on vaja looduses taastada elupaiku nende endisele kujule? Miks peaksime muretsema, et putukaid aina vähemaks jääb? Neile ja teistele küsimustele otsiti vastuseid Pärnus toimunud looduskaitsekonverentsil, kus teadlased ja praktikud jagasid kogemusi käesoleval kümnendil Eestis toimunud eri ökosüsteemide taastamistöödest.

2 min

Kirve suurim vaenlane on niiskus Kvaliteetne kirves on üks vastupidavamaid tööriistu majapidamises, mis õigesti hooldatuna püsib töökindlana aastakümneid. Et puukuuris ei ootaks roostetanud peaga kirves, annab Fiskars Estonia ASi esindaja Margo Pärn nõu, kuidas koduses majapidamises kirve eest hoolt kanda.

2 min

Mida teha auklike ubadega? Sel aastal on paljud aiapidajad märganud, et põldoa kaunast tulevad välja auklikuks puretud oad. Tegu on viimasel kahel aastal meil jõudsalt levima hakanud oa-teramardika tööga. Kas selliseid ube võib süüa ja kevadel seemnena maha panna?

2 min

Maa Elu linnulood jõudsid kaante vahele Kohe on käes aeg, mil sätime aeda või akna taha lindude söögimajad ja saame jälgida neid põnevaid külalisi. Kes aga on need ilusad sulelised? Linnumaailmaga aitavad lähemalt tutvust teha äsja kaante vahele jõudnud kaks linnuraamatut, millesse on kogutud Maa Elu veergudel ilmunud lood.

3 min

Kadakal on salaomadusi Kadaka kohta, mida vanarahvas uskus endas peitvat üheksat arsti, sest too ravivat üheksat haigust, liigub lugu, et see olnud kunagi kõrge puu nagu tamm või kuusk. Aga siis meisterdatud temast Jeesuse risti üks harudest, ja see olnud jumala silmis andestamatu. Nii muutis jumal kadaka väikeseks taimeks. Kadakamarjadel näeme risti meenutavat märki – see olevat mälestus juhtunust.

2 min

Ilmajutt: segadused aastaaegadega (2) Kuigi talv näitas mitmel pool oma nägu, ehmatades nii mõnegi tõsiselt ära, on ilm jälle soe. Ehk pöördus hilissügis nüüd tagasi? Püüan aastaaegade määramist jätkuvalt pisut tutvustada ja avada, eriti arvestades pöörast huvi, mida lugejad on tagasisidena saatnud.

4 min

Rõuge metsad pakuvad Kariibi merele vaheldust Kariibi merel töötav Tartust pärit meremees Margus (perekonnanimi toimetusele teada) viibib keskmiselt poole aastast laeval, teise poole veedab kodus, kus tema hobi ta Rõuge kandi metsadesse jahile viib. Viimati saabus ta Eestisse paar nädalat tagasi ja kohe mindi ka ühisjahile.

4 min

Rajakaamerad annavad teada loomade jooksuajast ja järglaste sünnist Kui palju meie metsades on kaameraid, ei tea keegi täpselt öelda. „Kasutusvaldkondi on mitu. Kes kasutab neid loomade jälgimiseks, kes loenduseks, kes jahipidamise hõlbustamiseks, kes hoopis valvamise eesmärgil. Sama kaamerat nimetab üks raja-, teine jahi-, kolmas metsakaameraks ja neljas ehk veel kuidagi teisiti. Minu jaoks on tegu ikkagi rajakaameratega,” kinnitas Viljandimaa Jahimeeste Liidu juhatuse ja Lembitu Jahiseltsi esimees Priit Vahtramäe.

4 min

Tüli võib Leesi küla poeta jätta Kohaliku külaeluaktivisti Liisa Ojangu seitse aastat tagasi loodud Leesi külapood uuel aastal ilmselt ei jätka, sest tüli majaomanikuga seda ei võimalda ja maja edasine käekäik on lahtine.

5 min

Põllumajandusettevõtjad ei saa ilma võõrtöölisteta enam hakkama (5) Politsei- ja Piirivalveameti statistika näitab, et tänavu kümne kuuga on Eestis töötanud juba üle kolmandiku võrra enam võõrtöötajaid kui aasta tagasi. Kõige enam tullakse siia tööle Ukrainast ja tegevusalade lõikes leiab kõige enam välismaalt töötajaid ehituses, töötlevas tööstuses ja põllumajanduses.

2 min

Nädala mõte: kartulite asemel päikesejaam? (3) Mööda Eestit sõites jäävad järjest sagedamini silma rohumaadel laiutavad päikesejaamad. See on uus tootmisharu meie põllumajanduses – päikeseelektri tootmine.

3 min

Praegune ilm on taliviljale soodne Taliviljakülviks on olnud lausa ideaalsed sügisilmad ja kui nüüd tuleb ka sobiliku kliimaga talv, on lootust hästi elada, sest talivilja on majanduslikult lausa poolteist korda tasuvam kasvatada kui suvivilja.

7. november 2019

2 min

Eesti põllumehe käekäik sõltub suures osas teadusest Mis nipiga annavad lehmad tänapäeval mitu korda rohkem piima kui vanavanemate ajal? Tänu millele on meil müügil täispiim, mitte maailmas domineeriv pulbripiim, samuti kodumaised köögiviljad, kuivained, mahlad? Kuidas teavad põllumehed, kus ja mida kasvatada? Eesti Maaülikoolis tehtava teadustööta võiks paljugi teisiti olla.

4 min

Kas koduaias tasub karta viljapuu-bakterpõletikku? Äsja jahmatas meid uudis, et Räpina Aianduskool pidi välja juurima ja põletama õunapuude kloonaluste read, sest põllumajandusamet (PMA) tuvastas aiast võetud proovist viljapuu-bakterpõletiku. Maa Elu võttis uurida, mida see haigus endast kujutab ja kas ka koduaias peab seda pelgama.

3 min

Aeg kaevata varemerohujuuri Hilissügis on just paras aeg koguda varemerohujuuri, mis on tumedad, läikiva ja limase pinnaga ning nende lõhn meenutab niiskes kohas seisma jäänud kartuli lõhna.

2 min

Ilmajutt: Aastaaegade määratlemisest Ehkki korduvalt läbi käinud teema, ei rauge ometi huvi selle vastu: on tulnud mitu sooviavaldust aastaaegade määratlemise kohta, on palutud selgitada, kuidas ja mis tunnuste järgi. Sellest ka seekordse ilmajutu teemavalik.

5 min

Elu Piirissaarel: paarkümmend püsielanikku, kuus kalurit, mõni sibulakasvataja Peipsi järve suurim saar on kahtlemata osa Eestist, aga elurütm on siin teistsugune. Kuigi kaugus mandrist pole teab mis suur, peab kohaliku elu korraldamisel arvestama robinson-crusoeliku elustiiliga.

3 min

Järvamaa antud talupere tunnustus on ausam kui presidendilt saadud orden President tunnustas ainult taluperemeest, kuid Järvamaa tõstis esile terve talupere. Nii tundub Türi vallas üle 30 aasta tegutsevale Arvo Kuutokile, et tänavune tunnustus on õiglasem, sest talumajapidamises toimetab algusest peale kogu nende pere.

2 min

Esimene EPA mess pidas katsumusele hästi vastu Eelmisel nädalal toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis (ERM) esimene Eesti põllumajanduse aastanäitus ehk EPA mess. Kahepäevase ürituse peakorraldaja oli põllumajandus-kaubanduskoda, kuid sügisese messi korraldamise idee tuli siiski põllumeestelt endilt.

2 min

Suurenenud maheviljatootmine viis hinna alla Mahevilja kasvatatakse Euroopas ja Venemaal märgatavalt rohkem ja see on kaasa toonud olukorra, kus maheteravilja hind on tänavu palju madalam kui eelmisel aastal.

1 min

Nädala mõte: Puhas, aga kallis Tänavune õunaaasta on tänase päevani võimaldanud iga päev koduaia õunu süüa. Eelmisel nädalal aga tuli paaripäevane „tarneauk” sisse ja olin sunnitud välismaist poeõuna ostma. Viimane erines kodumaisest nagu öö ja päev. Meel läks kurvaks juba paljast mõttest, et varsti saavadki koduõunad otsa.

1 min

Teadur: Eestis kasvatatakse üle 30 sibulasordi Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Sordiaretuse osakonna teadur Ingrid Bender, missugused on põhilised sibulasordid, mida Eestis kasvatatakse?

6 min

Sibulakasvataja kardab Peipsi sibula kadumist (1) Ehkki sibulat ostes ei oska keegi pettust kahtlustada, võib ostja saada kohaliku Peipsi sibula asemel hoopis Poolast toodud mugulad või siis taimekaitsejääke täis kohapeal kasvatatud sibula, mis pole ehk küll nii ohtlik kui listeeriaga nakatunud kala, aga kindlasti mitte see, mida soovime.

3 min

Kes päästab metsa: rebane, ilves, hunt või karu? Metsanduse infopäeval tutvustas Keskkonnaministeerium tuliste arutelude põhjal kokku pandud nelja vaadet Eesti metsa tulevikust. Meie kiskjate nime kandvad stsenaariumid näitavad teid, mida mööda minna: rebane tahab, et mets oleks silmale ilus vaadata, karule ei meeldi lageraied ja ta suunaks metsatöölised ümberõppele, hunt tahab puitu veel rohkem kasutada ja väärindada ning rahulik ilves otsib tasakalu kõigi soovide vahel.

31. oktoober 2019

5 min

Harrastuskalamehed peavad Pärnu jõel püüki veel mitu aastat ootama Sindi paisu lammutamisest on möödas aasta, kalad on leidmas teed kudemisele, Sindi elanikud said uue väliujula ja jõeäärsed elanikud on saanud uued kaevud. Kalakaitseinspektorid aga kardavad, et ei jaksa kogu ala piisavalt valvata. Kuidas projekt edenenud on, selgus algatusrühma „Sindi pais” kokkukutsutud ümarlaual.

2 min

Tüvivormi okaspuud püüavad pilku Õied ja lehed on selleks aastaks aedadest kadumas ja eelolevad pool aastat annavad värvi vaid okaspuud. Tõelised pilgupüüdjad nende seas on tüvivormid – piisab ühest-kahest, et istutusala eriliseks muuta. Just pisikeses aias oleks see hea lahendus, kuidas väga vähesega suurt efekti saavutada.

2 min

Ilmajutt: suurt külma ei paista, kuid november võib tulla keskmisest jahedam (2) Ilm nagu ikka on väga muutlik, näiteks viimase nädala jooksul oleme kogenud: kuskil Eesti otsas oli päikeseline ja ligi 17 kraadi sooja (25. oktoobril Võrus), siis jälle tormine ja paduvihmane (27. oktoobril sisemaal, nt Võrus, tuul puhanguti kuni 26 m/s, mistõttu jäi Võru linn elektrita, olid suured tormikahjud) ja lõpuks rahulik, külm, paiguti lumesajune ilm (alates 28. oktoobrist).

Eelmine Järgmine

Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.

Sul ei ole kontot?

Loo Minu Meedia konto