Sisukord
Postimees
22.01.2020
Iraagist naasnud ohvitser: olime maastikul kaitstud (5) Eesti GALERII ⟩ Hämmeldunud taimed on õitsema hakanud Postimehe aasta inimene Tanel Toom: Andresed, Pearud ja Krõõdad on peidus meis kõigis Majandus EKP uus juht plaanib suuri strateegilisi muudatusi (6) Soome kardab Eesti kaudu smugeldatud kanu ja mune ANALÜÜS: Luige ja Linnamäe kurnava vastasseisu ootamatu pööre Välismaa Hiina saatis Interpoli eksjuhi pikaks ajaks vangi Hispaanias ohvreid nõudnud torm liikus Prantsusmaale Uue viiruse kandjaid on vähemalt viies riigis Globaalse eliidi kokteilipidu sai 50 Soomet ähvardab uus suur streigilaine Arvamus Juhtkiri: EV 100 parim kingitus Herman Kelomees: milline USA demokraat meile sobib? (1) Taavi Madiberk: Eesti suurim ärivõimalus pärast internetirevolutsiooni (2) Ingrid Rüütel: lõpp pärimuse uurimisele? (36) Erkki Bahovski: USA keerab vinti juurde (5) Meie Eesti Silvia Kaugia: vägivallal on õige mitu nägu (2) Aimar Altosaar: ükski alandamine ei too kodurahu lähemale Kätlin Konstabel: õigustused pole lahendus, vaid umbtee (2) Kultuur Viipekeele proovikivi kunstihoones NO99 kadumine kasvatas erateatrite rahakotti Sport Kas pidev muudatuste karussell Eesti korvpallis on paratamatu? Tartu VIDEO ⟩ Tartu võimuläbirääkimised algasid pehmete teemadega Keskerakonda ootab jätkulahing (3) Põltsamaa uhke kosmopargi ehituseks määratud aeg hakkab otsa lõppema Tüdruk läks teatrist koju armi ja veriste käenukkidega (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku
Teadus
25. oktoober 2019
5. september 2019
11. mai 2019
31. jaanuar 2019
4. jaanuar 2019
29. november 2018
28. november 2018
1. november 2018
8. oktoober 2018
4. oktoober 2018
1. oktoober 2018
4 min
Soomeugrilaste Uurali algkodu teooria sai geneetikast tuge (11) Esimest korda sellises mahus tehtud soome-ugri ja teiste Uurali keeli rääkivate rahvaste geneetiline analüüs näitab, et neid seob keele kõrval ka ühine hiljutine päritolu. Eestlased on ülejäänud soomeugrilaste seas küllaltki erandlikud, kuna nn Uurali geneetilist komponenti on meis vaid ligi viis protsenti. Kõige sarnasemad oleme oma lähimate naabritega. Postimees rääkis värske uuringu tähtsusest uuringu juhtivautori, Tartu Ülikooli genoomika instituudi vanemteaduri Kristiina Tambetsiga.
24. september 2018
17. september 2018
13. september 2018
10. september 2018
2 min
Euroopa ilmateenistused: kliimamuutusi saab leevendada vaid koostöös (3) See suvi tõi kaasa põuad, kuumalained ja metsatulekahjud, mis on proovile pannud ühiskonna võime tavatute oludega toime tulla. Suuremal osal Põhja- ja Baltimaadest oli üks palavaimaid suvesid läbi aegade, samal ajal oli vihmaste päevade arv Islandil erakordselt suur. Kas tänavust suve võib pidada lihtsalt anomaaliaks või on tegemist kliimamuutuste tagajärjega? Ja kui põhjuseks on kliimamuutused, siis mida me teha saaksime?
3. september 2018
27. august 2018
13. august 2018
11. august 2018
6. august 2018
30. juuli 2018
27. juuli 2018
23. juuli 2018
16. juuli 2018
9. juuli 2018
2. juuli 2018
29. juuni 2018
6. jaanuar 2020
29. juuni 2018
2 min
Metsas ei ole nii palju puitu, kui avalikkusele räägitakse (23) On teada asi, et statistiline metsainventuur (SMI) näitab raieküpse metsa varu suuremana, kui sealt tegelikult raiega materjali kätte saab. Aga hoopis huvitav on see, et ka SMI enda andmed lageraiete keskmise väljaraie kohta on oluliselt väiksemad kui küpse metsa tagavara hinnang. Kui inventuuri käigus mõõdetakse proovitükkidel kasvavaid puid, siis saadakse üks tulemus, aga kui proovitükkidel mõõdetakse möödunud aasta lankidel raiutud kände, siis on tulemus teine.
2 min
«Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on». Kuninganna efekt (2) Nagu armastab öelda bridžipartnerist professor Peeter Hõrak, on evolutsioon midagi, mis elus asjadega lihtsalt juhtub. Muuseas, mida kauem ja täpsemalt asja uuritakse, seda tähtsamaks muutub evolutsioonilise balleti süžeed seletavas osas geeniülene (ingl epigenetic) pärilikkus ja muud sorti loodusliku valikuga otseselt mitte seotud nähtused (näiteks olemuselt neutraalne geenitriiv; viiruste toimetatav geenide transport erinevate kehade vahel).
25. juuni 2018
22. juuni 2018
4 min
Püsimetsa majandamine tasub end ära (1) Eestimaa Looduse Fondil (ELF) on koostöös Ülemiste keskusega käsil projekt, mille käigus uuritakse loodussõbraliku metsamajandamise võtteid, sealhulgas püsimetsandust. Selleks käiakse mööda Eestit metsaomanike juures ja uuritakse, millised on püsimetsana majandatavad metsad, kuidas neid metsi täpselt majandatakse ja millised on need inimesed, kes oma metsas lageraiet ei tee. Eesmärk on nende kogemuste põhjal kokku panna juhend, mida saaksid kasutada ka teised metsaomanikud. Sellised, kes tahaksid metsa majandada loodussõbralikult, aga kellel omal selleks teadmisi ja kogemusi napib. Ühel ilusal juunikuupäeval jõudsid Liis Kuresoo ELFist ja Liina Remm Tartu Ülikoolist oma ringiga Karula rahvusparki Jõepera külla Tatriku talu peremehe Arno Saaroni juurde.
3 min
Kurioosum. Lageraiete sisseviimine kaitsealadele jätkub (4) Viimastel aastatel on kaitsealade kaitse-eeskirju muudetud nii, et kaitsealade piiranguvöönditesse tuuakse lageraie sisse. Üldteada ja -tuntud on viimaste aegade lageraied Haanja ja Otepää loodusparkides. Aga see asi puudutab ka väga paljusid teisi Eesti kaitsealasid. Looduskaitseseaduse järgi on kaitsealade piiranguvööndites uuendusraied keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Nüüd kipub see «teisiti» muutuma normiks.
1 min
Kantsleriametist lahkunud Talijärv: metsaasjade selgitamisel jäi töö lünklikuks (2) Andres Talijärv on kogu oma elu töötanud metsanduse juhtivatel ametikohtadel ning ühel või teisel viisil suunanud kogu Eesti metsamajandust. 1992–2000 oli ta metsaameti peadirektor, 2000–2001 keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja, 2002–2009 Eesti Metsatööstuse Liidu tegevjuht, 2009–2013 keskkonnaministeeriumi asekantsler ja alates 2013. aastast sama ministeeriumi kantsler. Uueks ametiajaks Andres Talijärv ei kandideerinud. Ta oli lahkesti nõus vastama paarile küsimusele.
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto