Teadus
27. november 2021
20. november 2021
AK ⟩ Asjast on see võetud ja asjaks peab see saama (2) Inimesed kasutavad üha rohkem kõikvõimalikke asju. Olgu nendeks laevad, autod, arvutid, nutiseadmed, majad, teed, põlluväetised või kasvõi kööginoad, kõik nad vajavad ühte ja sedasama: tooraineid nende asjade tootmiseks. Mida rohkem tehnoloogiaid ja asju kasutusele võtame, seda suurem vajadus on materjalide järele. OECD hindas 2018. aasta aruandes, et aastaks 2060 inimkonna toorainevajadus kahekordistub. Paraku on kättesaadavaid maavarasid maakeral siiski lõplik kogus – ainet tuleb juurde vaid tähtedes toimuva tuumasünteesi tulemusel ning sellest pole inimkonna ajaskaalal suurt abi.
13. november 2021
Suur lugu
AK ⟩ Käbi ei kuku kännust kaugele: teadlased otsivad iseloomu ja käitumise geneetilisi juuri (3) Teadlased on isiksuseomaduste kohta juba palju õppinud: kuidas neid mõõta, kust need tulevad ja kui palju inimeste elukäiku mõjutavad. Aga endiselt on suuresti teadmata, millised elukogemused ja geenid isiksuseomadusi kujundavad või kuidas isiksuseomadusi arukate otsuste tegemisel kõige paremini arvesse võtta. Eestis on alanud ainulaadne põhjalik geenivaramu isiksuse uuring, mis püüab neile ja paljudele teistele küsimustele senisest täpsemaid vastuseid anda. Uuringus on võimalik osaleda kõigil geenidoonoritel ja igale osalejale antakse tagasisidet tema isiksuse kohta.
30. oktoober 2021
AK ⟩ Tehisintellekt astub psühhiaatrite varjust välja inimesi ravima (1) Tehisintellekt, masinaõpe, digitaalne fenotüpiseerimine ehk tunnuste järgi klassidesse jagamine, chatbot-tehnikad (juturobotid), virtuaalne terapeut – kõik need on osad nüüdisaegsete psühhiaatrite ehk kohutavaimast õudusunenäost. Need on osad «robotitest», mis ühel päeval võivadki asendada psühhiaatreid. Psühhiaatriat peetakse tänini pigem «kunstiks» ja seda suurel määral just seetõttu, et selles vallas on diagnoosimisel üsna vähe kasutusel diagnostilisi biomarkereid ning paraku napib ka teaduslikku asjatundlikkust. Psühhiaatrid seisavad silmitsi uue reaalsusega: võimsa ja kiire tehnoloogilise revolutsiooniga.
27. oktoober 2021
23. oktoober 2021
AK ⟩ Kontakt oma emotsioonidega aitab need muuta käegakatsutavaks Oleme harjunud emotsioonidest mõtlema kui millestki abstraktsest, millestki, mis toimub kusagil kellegi – eelkõige naiste – peas, ja on vaat et lausa kellegi fantaasia vili. Vastandame ratsionaalsust ja emotsionaalsust. Iduettevõtja Mariin Petoffer (pildil) tahab seda käsitlust muuta, ta ütleb, et emotsioonid on täpselt sama ratsionaalsed ja käegakatsutavad kui nohu, mille olemasolu erinevalt vaimse tervise probleemidest üldiselt kellegi eest varjama ei pea.
16. oktoober 2021
New Scientist ⟩ Judinaid tekitav kärbeste ringmajandus: sõnnikust saab jäätis Prrrrrr. Keskmine inimene leiab ilmselt, et kärbseparve sumina sees töötamine on pisut ärritav ja ehk haarab ta isegi rulli keeratud ajalehe järele. Keiran Whitakerile on see aga jätkusuutlikuma tuleviku taustamuusika. See, ja ehk lootus saada rikkaks: Whitakeri firma Entocycle kasvatab kärbseid spetsiaalses laboris, lühikese jalutuskäigu kaugusel Tower Bridge’ist Londonis. Entocycle’i ambitsioon on nad saata igasse Briti koju. Toiduna.
13. oktoober 2021
11. oktoober 2021
Prahti vaiba alla pühkides tuba puhtamaks ei saa (1) NASA andis 1964. aastal teiste ­teadlaste seas James Lovelockile ülesande ­välja töötada meetod, mille abil saaks kindlaks teha, kas Marsil on elu või mitte. Problee­mi kallale asudes kerkis Lovelocki ette esimesena küsimus, kas need tunnused, mille järgi oleme harjunud defineerima eluprotsesse Maal – valgulised struktuurid, DNA, rakud, homöostaas jt –, võiksid üldse olla universaalsed indikaatorid teiste, maaväliste eluvormide puhul. Juhul muidugi, kui elu Marsil või mõnel teisel planeedil üldse olemas on.
9. oktoober 2021
Nobeli auhind ⟩ Kliima ja kosmos – kõik on üks ja sama (5) Nobeli komitee 5. oktoobril välja antud füüsikapreemia oli kui keset algavat kliimakonverentsi plahvatama pandud dünamiidilaeng. See puudutas füüsikapreemia osa, mis läks kliimamudelite loojatele. Vastus kliimamuutuste põhjuste suhtes ultraküüniliste tegelaste valveküsimusele: «Kuidas nii väike tegelane nagu inimene saab muuta nii suurt portsessi kui Maa kliima?» just laureaatide töödes – neis kõigis – sisaldubki.
2. oktoober 2021
New Scientist ⟩ Džässfüüsiku hull idee: universum võib olla iseõppiv superaju (3) Lapsena oli Stephon Alexander vaimustuses katkistest grafitiga kaetud rongivagunitest, mis seisid üle tee bussipeatusest, kus ta igal hommikul kollast koolibussi ootas. Grafitikunstnikud olid tema kangelased, nagu olid ka elukunstnikud tänavalt. Hiljem liitus ta hiphopigrupiga. «Tegin beatbox’i ja osalesin räpp-battle’itel (beatbox on muusikariistade helide jäljendamine ja rap-battle räpparite mõõduvõtt, võisturäppimine – toim). Seda, mida ma tegin, kutsuti toona samuti teadmiste pritsimiseks – harivaks tegevuseks,» meenutab ta.
25. september 2021
11. september 2021
8. september 2021
4. september 2021
30. august 2021
28. august 2021
Suur lugu
AK ⟩ Tehnoloogiaturg hoidku alt - grafeen muudab meie maailma tundmatuseni Paljude potentsiaalsete kasutusvõimalustega uudsest materjalist – grafeenist – kosmoselendude jaoks päikesepurje ja üliõhukest kuvarit ehitava hispaanlase Santiago Jose Cartamil-Bueno sõnul muudab grafeen tunduvalt meie igapäevaelu 10–20 aasta pärast. Saksamaal elav mees on seotud ka Eestiga, meie e-residendi staatuse sai ta juba 2018. aastal, ehkki Eestimaa pinda puudutasid ta jalad esimest korda alles mõne nädala eest.
21. august 2021
7. august 2021
29. mai 2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto