Sisukord
Postimees
20.01.2020
Tallinnas Kalamajas leiti uus kalmistu Eesti Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole (10) Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni (6) Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus (29) Majandus Eesti maksumaksja doteerib Hiina nänni tellimist (16) Laokil autoromud korjatakse kokku Välismaa Liibüa konflikt lööb suurriikide vahele lõhe (3) Moskva vähihaigla õudused iseloomustavad probleeme Vene tervishoius Taani maaväe ülem: saadame Eestis teisele poolele sõnumi valmisolekust (3) Arvamus Juhtkiri: sisseränne vs. väljaränne (6) Aleksei Lotman: Eesti riik vajab küpseid metsi ka 150-aastasena (15) Kalev Stoicescu: algas üleminek Putinilt Putinile Kaja Kallas: valitsuse punased jooned murrab koostöö riigikogus (10) Ahti Asmann: kas Eesti on valmis loobuma põlevkivist 125 miljoni euro eest? (2) Andi Hektor: nii nad tapsidki meie rahvuskultuuri (4) Meie Eesti Piret Järvela: kas eksam või eksamilaadne toode? Martin Ehala: avameelselt hindamisest Kaidi Kolsar: kui hinne sõltub hindajast Kultuur Paks Värdjas, kõrged kontsad ja rahvuskonservatism (1) Õnneauk vanadekodu seinas Puudulik katse portreteerida koreograafe Sport Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Sildaru oodatud kuld, mis tuli arvatust napimalt (3) Tartu Müts-müts! veeres mürakas kivi ja prantsatas läbi kuuri katuse (2) Oravad lahendavad Tartu võimukriisi Selgusid Tartu uute aukodanike kandidaadid Kunstimuuseum kavandab Raadile skulptuuriparki Professor Peep Talving vaeb kliinikumi usalduskriisi ja pakub nõu, mida teha Artur Kuusi karikatuur: don Toots ja Sancho Panza Meelelahutus Koomiks Sudoku
Meie Eesti
20. jaanuar 2020
17. jaanuar 2020
16. jaanuar 2020
15. jaanuar 2020
14. jaanuar 2020
13. jaanuar 2020
10. jaanuar 2020
9. jaanuar 2020
8. jaanuar 2020
7. jaanuar 2020
2 min
Erkki Koort: 2020. aasta julgeoleku taroskoop Kaardipakk on sassis. Täiesti sassis. USA õhulöök Iraagi rahvusvahelise lennujaama lähedal on märgiline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole tavapärane, et riigid korraldavad selliseid rünnakuid toimivate rahvusvaheliste lennuväljade juures, sest nii droonid, raketid kui ka plahvatused häirivad teatavasti turvalist lennuliiklust. See samm mõjutab teisigi riike, mis on niisugusest tegevusest praeguseni hoidunud. Droone endidki peetakse tänapäeval üheks enim lennuliiklust ohustavaks teguriks.
6. jaanuar 2020
31. detsember 2019
23. detsember 2019
4 min
Oleme vaatlejad universumis (8) Neil päevil kuuleme jälle kahe tuhande aasta vanust lugu Petlemma tähest, mis juhatas hommikumaa targad vast sündinud ­kuninga juurde. Kirjas on see küll ainult ühes uue testamendi neljast evangeeliumist, aga see asja­olu ei vähenda uskujate usku ega suurenda uskmatute uskmatust. Ja tegelikult polegi ehk tähtis, kas oskame anda sellele nähtusele tõepärase astronoomilise seletuse. Oluline on tähele ­panna, et need targad – kui nad ikka olid olemas – olidki tolle aja kõige targemad inimesed, maagid, kes valdasid kogu teadmist ja oskasid taevastest märkidest välja lugeda midagi, mida tavainimene ei suutnud.
5 min
Kui teadusest saab ideoloogia (9) Teadus on võtnud pöörde pimeduse poole, kirjutas maailma juhtivas meditsiiniajakirjas Lancet selle toimetaja Richard Horton aastal 2015. Tema sõnul vohavad halvad ja kallutatud uurimused, mh kantuna moekate trendide järgimisest kui kinnisideest. Nagu igasugused -ismid ja poliitilised ideoloogiad on võtnud religiooni mõõtmeid, on seda ka teadusfundamentalism ehk halvas mõttes teadususk. Teadusfundamentalism tunnistab ainult empiirilisi loodusteaduslikke teadmisi. Seda saadab veendumus, et teadusel on vastus kõigele (millele üldse vastata saab). Teadusfundamentalismile on mh omane usu ja teaduse vastandamine, kuigi reaalselt on teadususk kartnud kirikut, mitte kirik, ei praegune ega keskaegne, teadust.
3 min
Martin Ehala: Toeks ärevatel aegadel Ülemöödunud laupäeval jätsin hüvasti oma hea õpetaja Mati Hindiga. Teda ja meie kohtumise algusaegu meenutades võtsin kätte kausta, kus olid mu toonased kirjutised, käsikirjad, kõnede märkmed ja mustandid. Oli 1987. aasta, kui laulev revolutsioon ei olnud veel alanud, aga julgemad juba nihutasid lubatu piire. Mati artikkel «Vaateid kakskeelsusele roosade prillideta» ilmus Vikerkaare juuni- ja juulinumbris ning Hirvepargi miitinguga augustis sai väärtuslõhe ühiskonnas selgelt lahti käristatud. Algas polariseerumise aeg, aga keegi ei teadnud veel, millega see lõpeb.
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto