Sisukord
Postimees
04.04.2020
Minister Tanel Kiik: aprilli keskpaik tuleb kõige raskem Eesti Lootuskiiri on, imeravi veel mitte Koroona alistas särasilmse rahva­tantsija Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi Koroonakriis sundis testitulemused liikuma reaalajas Siseministeerium maksab juhtidele kopsaka preemia (3) Haige mees sai ravile pärast inimese ründamist Majandus Mari portfell kukkus koroonakriisiga miinusesse Koroonakriisi võimalik võitja Välismaa New Yorgis sunnitakse tööle ka koroonahaiged meedikud (1) Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Baltimaade kaitsmist nagu alati (1) Raport soovitab harjutada vägede Baltimaadesse toomist Lawrence: raudteel liigub sõjatehnika kiiremini Hodges: Venemaa ei mõtle «sõjas» või «ei ole sõjas» (1) Arvamus Juhtkiri: kiire toiduabi väldib nakatumist Raskete kohtade hirm Piiride nihutajad Komandör kaotas närvi Õige inimene õiges kohas Sport Ville Arikese kolumn: koroonakriis näitab ära sportlaste sisu POSTIMEHE EKSKLUSIIV ⟩ Läti mitmevõistleja rühib Kirdi imelise tööeetika ja eestlaste professionaalsuse abil tagasi tippu Merendus Ehitusloata kaldakindlustus annab Kloogaranna suvilale lisaaega (3) Tallinn Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi AK Kaido Kama: õppetunnid, millest ei õpita Mikael Raihhelgauz: põimsus peab edasi kasvama «Koroona» naabrid Kaupo Vipp: teame, aga ei usu EÜS 150: inime on mõõt! Õpetlik isolatsiiniajastu lauamängu Nupukoroona Kunst sinu ümber. Peidetud lugude jutustaja Jaanus Samma Poola suurkuju ja eeskuju NÄDALA PLAAT: Reisialbumid Tallinnast Los Angelesse, Göteborgist Ühendkuningriiki Plaat, mis vaatab mööda Juurikas. Minu eriolukorra päevik Arter Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma? Kõik lõpeb kord... aga millal? Hiina pikksilm. Huawei P40 Pro: kas saame hakkama Google‘ita? (1) Linn ja auto. Sõiduproov Volkswageni väikse elektrikaga Meelelahutus Koomiks Sudoku
Kliima
14. märts 2020
7. märts 2020
29. veebruar 2020
7 min
Metsamulda talletunud süsinikku ei tohi alahinnata (22) Aastakümneid Ameerika Ühendriikides tegutsenud ja seal ka doktorikraadi kaitsnud Texase A&M ülikooli professor Asko Noormets uurib metsade ökosüsteemi funktsioone, sealhulgas ka metsade kliimamõjusid ja vastupidavust keskkonnamuutustele. Intervjuus Postimehele ütleb professor Noormets, et jutud noorest metsast kui kliimalahendusest on eksitavad pooltõed, mis eiravad mullas salvestunud süsiniku tähtsust ja teisi ökosüsteemide teenuseid. Viimased on aga olulised nii kliimamuutustega kohanemise kui ka ökoloogilise mitmekesisuse vaatenurgast.
22. veebruar 2020
15. veebruar 2020
6 min
Üheksa kliimamurrangut, mida tagasi pöörata ei saa (7) Kliima ei pruugi muutuda sugugi ühtlaselt, vaid teatud muutused võivad tulla järsu murranguna, mida enam tagasi pöörata ei saa. Hiljuti avaldas kliimamuutustele keskenduv ajakirjandusväljaanne CarbonBrief ülipõhjaliku ülevaate sellistest võimalikest kliimamuutuste murdepunktidest. CarbonBriefi ajakirjanik Rob McSweeney ligi aasta aega koostatud ja enam kui 25 teadlase intervjuusid hõlmavas kokkuvõttes tuuaksegi esile üheksa sellist võimalikku murdepunkti. Teeme põhjalikust ülevaatest CarbonBriefi ja McSweeney loal kokkuvõtte.
8. veebruar 2020
1. veebruar 2020
25. jaanuar 2020
18. jaanuar 2020
6 min
Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (8) Kui veel suvel oli Eesti üks neljast Euroopa Liidu maast, kes 2050. aasta kliimaneutraalsusele «jah» öelda ei julgenud, siis nüüd oleme üks vähestest, kel selle eesmärgini jõudmiseks teekaart juba olemas. Suvel oli üks häda selles, et veidi enne Euroopa Ülemkogu, kus kliimateema üles kerkis, oli Eesti edasipüüdlikult just jõudnud ära tellida kliimaneutraalsuse teostatavuse uuringu ja ootas selle tulemusi. «Kui küsimus on juba esitatud ja uuring tellitud, oleks väga imelik öelda, et küsisime küll, aga vastus meid ei huvita, sest me juba teame,» põhjendab Eesti Euroopa Liidu esinduses keskkonnaküsimustega töötav Ivo Krustok.
11. jaanuar 2020
4. jaanuar 2020
28. detsember 2019
21. detsember 2019
14. detsember 2019
7. detsember 2019
30. november 2019
16. november 2019
2. november 2019
19. oktoober 2019
5. oktoober 2019
28. september 2019
5 min
Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Mütsatus vastu kajuti akent ja oleksin peaaegu põrandale kukkunud. Viimasel hetkel saan riiulist kinni haaratud ja jään siiski oma koisse pidama. Nelja kuni viiemeetrine laine on Antarktikasse teel olevat purjekat «Admiral Bellingshausen» terve öö küljelt küljele pillutanud. Merd on aastasadu sõidetud ja kuni sada aastat tagasi, mil lennukid kasutusele tulid, oligi see ainuke viis meretaguste maade külastamiseks ja kaubavahetuseks. Aga ajad muutuvad, kliimamuutused mõjutavad meresid ja poolaaralasid ja see omakorda mõjutab, kuidas me merd sõidame ja mida meri meile toidulauale pakub. Bellingshauseni enda kahesaja aasta taguse avastusretke jälgedes käiva eestlaste ekspeditsiooni üks eesmärk ongi neile inimtekkelistele muutustele tähelepanu pöörata. Ja nagu on öelnud National Geograficu okeonograaf Sylvia Earle: «Praegune aeg on üks halvimaid, aga ka üks parimaid, sest meil on veel võimalus [seda muuta]».
21. september 2019
2. märts 2020
31. jaanuar 2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto