Nädal
4. detsember 2021
Rängas liiklusavariis hukkus noor koomik Tartu lähistel Kardla külas hukkus üleeile raskes liiklusõnnetuses 22-aastane mees, püstijalakoomikuna tuntuks saanud Tambet Sild. Kinnitamata andmeil viibis Sild autos koos kahe teise Comedy Estonia esindajaga. Roolis oli teadaolevalt Comedy Estonia eestvedaja Louis Zezeran (41). Ta viibib praegu Lõuna prefektuuri andmeil koos 23-aastase kaasreisijaga haiglas. Juhi kõrval istunud Sild sai nii raskeid vigastusi, et tema elu ei õnnestunud päästa.
AK ⟩ Madis Metsis: kolmanda pandeemiaaasta lävepakul tuleb loota ravimitele (3) Kaks nädalat tagasi, 17. novembril möödus kaks aastat Covid-19 «sünnipäevast». Sel päeval 2019. aastal diagnoositi 55-aastasel Hubei provintsist pärit mehel nakkus, mille põhjustas uus koroonaviirus. Seejärel vallutas see terve maailma. Kui arvesse võtta ametlikke diagnoose, oli 27. novembriks nakatunud 261 234 249 inimest ja surnud 5 211 029 inimest. Mõned teadlased arvavad, et tegelikud arvud võivad olla kuni kolm korda suuremad. Eestis on vastavad arvud 221 160 ja 1789. Mida oleme sellest õppinud ja mis meid nii sootsiumi kui ka viiruse poole pealt ees ootab?
TEADLASE PILGUGA ⟩ Peeter Saari: kas kvanthäkkerid saavad ligi meie pangakontodele? Kui ma veerandsajandi eest Tartu Ülikooli tulin ja hakkasin lugema kursust kvantarvutite alustest, oli kvantinformaatika buum maailma teaduskeskustes juba alanud. Nüüd teatas IBM, et nad on murdnud saja kvantbiti psühholoogilise barjääri, ehitades ülijuhtidel rekordilise 127-kvantbitise arvuti. Siiski sellega praktikas palju teha veel pole ja saavutus on eelkõige märgiline hüpe kvantinfotehnoloogia arengus. Millal see areng algas ja miks ta nii aeglane on?
ROK lubas, et kohtub Peng Shuaiga jaanuarikuus personaalselt (Spordi)maailmas tõuseb aeg-ajalt ikka ja jälle teema, kuidas pidurdada mitte just kõige demokraatlikumaid riike ning mis aitaks neid korrale kutsuda. Kõige sagedasema vahendina nähakse sanktsioone. Viimasest ajast meenutagem Venemaa nime, lipu ja hümnita jätmist suurvõistlustel, Valgevenelt ära võetud jäähoki MMi, varasemast Moskva olümpiamängude boikoteerimist. Nüüd on järjekorras Hiina, kelle tennisisti Peng Shuai heaolu suhtes on tekkinud tõsised kahtlused.
Laupäevanovell ⟩ Jelena Skulskaja «Kus on su vend, Aabel?» «Naine oli must, üleni must, violett-lilla-must, tuha kõrvalmaiguga, nagu tulp. Musta leinalooriga lesk seisis kirstu kohal nagu pruudiloori all ja mätsis rammusast mullast pätsikesi – tõstis neid ühest käest teise, pigistas üha kõvemini ja kõvemini, nii mängivad lapsed talvel lumesõda, mätsivad, mätsivad ja pärast tabavad kindlasti väikese molutaja, kelle ema oli saatnud õue sellises palitus ja sidunud kaela sellise salli (pärast angiini), et ta pead eraldi pöörata ei saa, saab ainult koos palituga, pea tal eraldi ei pöördu, klaasist prillsilma; lesk tahtiski ruttu-ruttu virutada selle kurkutõusva mullaklombi, et kodus, matused maha pesnud, lükata jalad tulbina laiali, surudes end armukese vastu...»
AK ⟩ Madis Metsis: kolmanda pandeemiaaasta lävepakul tuleb loota ravimitele (3) Kaks nädalat tagasi, 17. novembril möödus kaks aastat Covid-19 «sünnipäevast». Sel päeval 2019. aastal diagnoositi 55-aastasel Hubei provintsist pärit mehel nakkus, mille põhjustas uus koroonaviirus. Seejärel vallutas see terve maailma. Kui arvesse võtta ametlikke diagnoose, oli 27. novembriks nakatunud 261 234 249 inimest ja surnud 5 211 029 inimest. Mõned teadlased arvavad, et tegelikud arvud võivad olla kuni kolm korda suuremad. Eestis on vastavad arvud 221 160 ja 1789. Mida oleme sellest õppinud ja mis meid nii sootsiumi kui ka viiruse poole pealt ees ootab?
AK ⟩ Ukraina mõistatus: kas president Zelenskõi tahab tõesti piirata oligarhide mõju Taas Venemaa sõjalise surve alla sattunud Ukrainas püüab president Volodõmõr Zelenskõi jõuliselt muuta poliitilisi jõujooni: ta lasi juba aastakümneid suurärimeeste poliitilise mõju all elavas riigis määratleda seaduse tasandil oligarhide mõiste ning kehtestas nende tegevusele piirangud. Eksperdid suhtuvad esialgu skeptiliselt Zelenskõi siirusesse ja eduvõimalustesse võitluses oligarhidega.
AK ⟩ Marta Ortega Pérez – Zara uus valitsejanna Maailma suurimat moerõivaste tootjat Inditex, mille tuntuim kaubamärk on Zara, ootab ees muutus – selle 85-aastaselt asutajalt Amancio Ortegalt võtab valitsemise üle tema 37-aastane tütar Marta Ortega Pérez, kellest saab alates 1. aprillist 88 miljardi euro väärtusega rõivaimpeeriumi nõukogu esimees. Amancio Ortega, kellele kuulub umbes 60 protsenti Inditexi aktsiatest, on Hispaania rikkaim inimene ja Bloombergi andmetel maailmas jõukuselt 15. kohal.
AK ⟩ Karl Pajusalu: kas praegu on toimumas järjekordne keelemurrang? Inimkeelte kaugemasse ajalukku vaadates on näha nende üldist muutumist. Muutumisvõime on keelte loomupärane omadus, nagu seda on ka keelte suhteline püsivus, mis tagab arusaadavuse. Keelte muutumine ajas ei ole siiski ühtlane, on perioode, kui keeled muutuvad vähe, ning ajajärke, kui lühikese ajaga leiab aset hulk järske muutusi. Kui need muutused toovad kaasa varasemast olulisest erineva keelekuju, mida võib juba mõneti pidada uueks keeleks, saab rääkida keelemurrangust. Eesti keele pikas ajaloos on nähtavad mitu sellist murrangut, nagu osutab järgnev ülevaade. Tänast keeleolukorda arvestades on aga asjakohane küsida, kas praegu on toimumas järjekordne keelemurrang, kirjutab eesti keele ajaloo ja murrete professor Karl Pajusalu.
AK ⟩ Kui Tema mind sellisena näeks Räägitakse, et oma nime Pacific ehk Vaikne sai too ookean esimest korda mööda Magellani väina teisele poole Lõuna-Ameerikat sõitnud Ferdinand Magellanilt, kelle pilgule avanes tol hetkel parajasti tüünes olekus sillerdav veteväli ja kes vaevalt küll uskus tollel teisel ookeanil Atlandist erinevalt iial mitte torme olevat, kuid hetke ajel terve teadmata suure ookeani koos kõigi selle tulevaste (ja nagu teame, loomulikult ohtrate) tuulte, lainete ja tormidega vaikseks ristis.
NÄDALA KODU ⟩ Sära ja tummised toonid Pühadeelevus kordub aastast aastasse, aga ometi ootab igaüks seda omamoodi, hakates detsembri alguses väikest viisi oma kodu jõuludeks sättima. Kes rüütab õues puud-põõsad leedtulukestega, kes paneb välistrepile küünlalaternad ja -uksele jõulupärja ning aknalauale jõululilled. Nüüdisajal on nende valik suur: jõulutähed, valge- ja roosaõielised jõulu- ehk harilikud lülikaktused, iileksid ja ardiisiad, hüatsindid ja lumeroosid, ratsuritähed ja skimmiad.
Suur lugu
MAAILM AVANES ⟩ Seiklus ja deprekas Seine’i kaldal ehk 30 aastat hiljem on kõik teisiti Teeme nii, et kohtume Pariisis Jumalaema kiriku ees. Ootame teineteist paariskuupäevadel, paari pealelõunase tunni jooksul – täpselt nii suvalise tähtaja leppisid kolmkümmend aastat tagasi kokku kaks sõpra ja klassivenda: Priit ja Urmas. Eesti oli siis verisulis vabariigihakatis, kus kehtisid veel Vene rubla ja Vene pass, aga kahel sõbral avanes võimalus minna vabade meestena Euroopasse. Üks sõitis meeskooriga Põhja-Saksamaale, teine tuttava tütarlapsega Prantsusmaale. Rändas Vahemere rannikule. Ei olnud neil raha ega kindlat majutusplaani. Veel polnud igal mehel ka taskus mobiiltelefoni, mille abil kontakti hoida. Oli vaid soov võtta vabast maailmast ja vabast kulgemisest kõik, mis võtta andis. Ja kokku nad said. Tänavu sügisel käisid sõbrad taas Pariisis ja Notre-Dame’i ees sümboolselt kohtumas. Et kogeda, kas tunne on sama.
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto