Arvamus
22. september 2021
Iverson Ng: Stenbocki maja ei peaks Vilniusele selga keerama (1) Balti ühtsust on vaja kõigil rinnetel. Sel suvel avaldas Hiina Leedule majanduslikku ja diplomaatilist survet, kui Leedu otsustas avada Taipeis oma kaubandusesinduse ja oma pealinnas Vilniuses Taiwani esinduse. Vastuseks kutsus Hiina tagasi oma suursaadiku Leedus ja palus Pekingis asuval Leedu suursaadikul Hiina territooriumilt lahkuda. Selle asemel, et teha Balti riikide ühisavaldus Hiina «hundisõdalase» välispoliitika tõrjumiseks Euroopa pinnal, ei avaldanud ei Eesti ega Läti välisministeerium oma Balti naabrile toetust. Erinevalt Aleksei Navalnõi vangistamisest või Minski põhjustatud ebakorrapärasest rändevoost ei ole ühist seisukohta, mis puudutab Hiina jõunäitamist Leedu suhtes.
21. september 2021
Madis Somelar: õpetajate järelkasvu põuast tuleb kõneleda kontekstis 23. augustil 2021 toimus Estonias riigikantselei eestvedamisel esimene Eesti õpetajate suurkogu. See oli erakordne sündmus, mille käigus avasid terve päeva vältel Eesti hariduse ja õpetajaskonna lugu õpetajad, koolijuhid, ülikoolide rektorid ja õpetajate ühenduste juhid. Kõnelesid riigisekretär, haridus- ja teadusminister ning riigikogu kultuurikomisjoni liige. Selle päeva lõpus oleksin soovinud Jakob Hurdalt küsida: «Kas Te olete uhke meie rahva vaimsuse üle?»
20. september 2021
18. september 2021
NÄDALAKOMMENTAAR ⟩ Marek Strandberg: rohepöördeks on vaja Marshalli plaani, mitte väärtpaberispekulatsioone (17) Suurim elukorralduse muutus Euroopas jääb kolmveerand sajandi tagusesse aega. Siis käivitus Marshalli plaan: «pahadelt» võeti õigus majandada ja «headele» anti võimalusi juurde. Natsi-Saksa sõjamasina tehnilised doonorid tõrjuti ja neid ka karistati. Lennukiehitaja Willy Messerschmitt näiteks saadeti paariks aastaks kinnimajja. Mõne aastaga loodi üleeuroopaline uus tööstusvõrk. Tõsi, seda tehti valdavalt Ameerika Ühendriikide raha ja administratiivse jõuga.
Intervjuu ⟩ Hristo Grozev: «Mul on ihukaitsjad, aga neist poleks abi.» Selle kuu algul toimunud Lennart Meri konverentsil osales ka Hristo Grozev (52), kes on viimastel aastatel tuntuks saanud kui üks maailma säravamaid uurivaid ajakirjanikke. Omal ajal ka Eestis meediaäri ajanud Grozevi ja tema firma Bellingcat kontol on nii Donbassi kohal alla tulistatud reisilennuki hukuni viinud operatsiooni korraldajate kui ka Aleksei Navalnõi mürgitajate nimed. Postimees püüdis mõnede minutite jooksul selgust saada, kes on see James Bondi meenutav kangelane.
17. september 2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto