Kultuur
19. september 2021
INTERVJUU ⟩ Kuraator: kõik Arraku figuurid saavad kohe-kohe kellekski teiseks Mikkeli muuseumis on praegu avatud oktoobri teises pooles 85-aastaseks saava Jüri Arraku juubelinäitus, mis kannab nime «Noor Jüri Arrak. Tormid ja vormid». Näituse on koos kureerinud Aleksander Metsamärt ja Tõnis Tatar. Klassiku 60ndate ja 70ndate aastate töid kuuest erakollektsioonist kokku toov väljapanek on mõnusalt psühhedeelne, apokalüptiline ja avangardne. Metsamärt, kes on Arraku töödest vaimustuses olnud juba lapsest saati, loodab, et kunstniku varasemate tööde nägemine aitab inimestel paremini mõista ka vanameistri hilisemat loomingut.
17. september 2021
16. september 2021
Pederallallaa ja bel canto!!! Gioachino Rossini on helilooja, kelle ooperite poole ikka igatsevalt õhkan. Igatsevalt, sest ega neid (v.a «Sevilla habemeajaja») laval ülemäära sageli kuulda ega näha saa. Tema muusikadraamad, iseäranis opera buffa’d, mõjuvad mulle meie kultuuripildi üldisel foonil alati kui balloonitäis elupäästvat hapnikku tihedalt täispeeretatud akendeta toas. Samale järeldusele Rossini võlu ja vajalikkuse suhtes oli vist jõudnud ka Pärnu PromFesti solistide konkursi ooperitiim. Või täpsemalt selle konkursi eelmine võitja, sest statuudi järgi saab järgmisena lavastamisele tuleva ooperi valida just tema ning siis ise selles endale sobivas rollis üles astuda.
15. september 2021
Tartus ilma tartlasteta. Peaaegu Teise Eesti algusaastatest on juba nii palju aega möödas, et saab anda üsna objektiivse hinnangu ka visuaalkunstile. Eha Komissarov koostaski Kumus püsinäituse «Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst 1990. aastatel». Näitusel on videod; installatsioonid, kus kasutati ka valgust ja igapäevaseid esemeid; fotokunst oli tõstetud päriskunsti staatusesse; laienesid erootika piirid – alasti mehekeha ei olnud enam ropp, mida kinnitavad Toomas Volkmanni suurepärased fotod. Teosed on kõrgel kunstilisel tasemel, mis suurendab usaldust ekspositsiooni vastu.
14. september 2021
Haigla või vangla, on seal vahet? Jah, me peame rääkima Narvast. Sest Narva on eriline. Nii heas kui ka halvas mõttes. Eesti riik on temaga nagu lits lapsega: ei tea, mida peale hakata – see «laps» rikub mainet ja perspektiive, aga ära anda teda justkui ei taha ning tohi. Vanemad inimesed mäletavad, et paar aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist oli Ida-Virumaa poliitaktivistidel oma piirkonna s(t)aatuse suhtes selge tulevikuvisioon: rahvuslik-territoriaalne autonoomia. Mida siis ebaseadusliku referendumiga ebaõnnestunult legitimeerida üritati.
13. september 2021
11. september 2021
9. september 2021
8. september 2021
Uno Loop – alati moodne, alati kerge (1) Paarkümmend aastat tagasi juhtus, et n-ö alternatiivsema muusikamaitsega noored hakkasid Eestis – või oli see pigem Tallinnas – järsku, nagu selgest taevast kuulama Uno Loopi. Loop esines vastavatel pidudel, kuhu tuli siseneda näiteks mõnd tagahoovi või kangialust pidi, ja nautis suurt populaarsust. Jazz, eriti selle kergemad vormid ja eelkõige bossanoova olid saanud populaarseks ning Loop selles vallas ju siinmail ülim autoriteet ja eelkäija.
7. september 2021
BIOTOOPIA ⟩ Kuidas muuta ökoloogia erootiliseks? Seekordne «Biotoopia» festival-konverents oli katse kaasata inimliku leidlikkuse eri väljundeid – kunsti, filosoofiat ja loodusteadusi –, mitte üksnes aitamaks meil mõelda loodusest, vaid mõelda koos loodusega. Liivlaste usundist indiaani kosmoloogiateni, pahkjuurelistest küpressidest taimede kommunikatsioonini, Zhuangzi mõistulugudest pedagoogikani – ükskõik mida üritusel ka esitleti, omandas see ökokriisi teadvustamise taustal erilise valuliku teravuse.
Belmondo, paberossipaki hüüdnimi Poolteist tiiru tegi piletisaba Eesti NSVs ümber Kosmose kino, kui seal linastus uus «Prantsuse laiaekraaniline värviline kaheseerialine» põnevusfilm, mille peaosas Jean-Paul Belmondo. Ma tean, seisin seal isegi. Mingil kultuuripoliitilisel põhjusel avasid nõukogude ametnikud võimaluse kiigata mandunud läände just Prantsuse ja Itaalia filmide kaudu. Olid muidugi ka Louis de Funès ja Pierre Richard, kuid Belmondo oli neist suurim. Ta oli nii suur, et veel 1980ndatel kutsuti nõukogudemaal Belamorkanali paberosse Belomondoks.
6. september 2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto