Sisukord
Postimees
21.11.2019
Netiähvardajad võtavad malli poliitikutelt (1) Eesti Mart Helme pani ülejäänud riigijuhid enda järelt koristama (9) Majandus Maailma suurim naftatootja läheb lõpuks börsile Sagimine autoäris jätkub: Veho Eesti müüdi maha Eesti jõukad on ka suured laenajad Välismaa NATO otsustas tähelepanu taevasse suunata (1) Fotod: Iraani kütuseprotestid on nõudnud üle saja inimelu Ukraina hakkab Venemaalt kahjutasu nõudma (1) Arvamus Juhtkiri: plaan A Herman Kelomees: faktikontroll heidutab valetajaid? Andres Herkel: süvariigi alternatiiv (1) Mihkel Mutt: seitse ja pool meetrit kõigile Andi Hektor: metsikud metseenid ja akadeemiline patriotism (1) Erik Aru: kas tuleb ka Luminori kord? Meie Eesti Kristi Paron: ravi mõistev laps paraneb paremini Kadri Tammepuu: doktor Herilase eest kappi peitu Kultuur Eesti teater ja tema koristaja Tallinn ja Tartu on omavahel väga tihedalt seotud Ühe lapse poliitika võluv kriitika Sport Jelle Goes: panustage noortesse ja treeneritesse Maa Elu Mida toob tulevik liha- ja piimatootjale? Lõpe Agro taastas tootmise seakatku laastatud Kihlepa farmis Mahesigade asemele tulid mahelehmad Konkurents ei lase poes sealiha hinnal veel tõusta Nädala mõte: põllumees põline rikas Ettepanek võtta põllumeestele lisaraha riigireservist hääletati maha Kitsekasvatajad riigi toetusele ei looda Hoone läbimõeldud soojustamine vähendab küttekulu Ilmajutt: õhumasside kaasatoodav ilm on eripalgeline Päikesevitamiin tagab terved luud Noored viljapuud vajavad talverüüd Meelelahutus Koomiks Sudoku
Kultuur
20. november 2019
2 min
Ühe lapse poliitika võluv kriitika See oli 2012. aasta suvel, kui internetis hakkasid ringlema hiinlanna Jian­mei Fengi surnud lapse pildid. Fengi perekond postitas need, et väljendada oma protesti ja meeleheidet naisele seitsmendal raseduskuul tehtud sundabordi pärast. Hiina ja rahvusvahelist avalikkust jahmatanud juhtumi valguses korraldas valitsus uurimise kohalikus rahvastiku ja pereplaneerimise komisjonis. Selle käigus teatati, et Fengil ja tema abikaasal ei olnud teise lapse saamise õigust. Samas aga meenutati, et Hiina seadused ei luba aborti pärast kuuendat (!) raseduskuud ega ka kedagi raseduse katkestamisele sundida. Inimõiguslased väidavad, et isegi pärast Fengi juhtumit ja 2016. aastal kahe lapse poliitikale üleminemist tehakse vananeva rahvastiku ja 1979. aastast kehtinud ühe lapse poliitika tõttu miljonite lähisugulasteta inimeste ühiskonnas sund­aborte. N-ö rohujuuretasandilt kohalikus kollektiivis tekkiva algatuse korras.
5 min
Tallinn ja Tartu on omavahel väga tihedalt seotud Kadrioru muuseumis saab näha näitust «Ars academica», mis annab hea ülevaate Tartu Ülikooli mitmepalgelisest kunstikollektsioonist, mis täismahus sisaldab peaaegu 45 000 tööd. Kadrioru kunstimuuseumi näitusele on toodud selle parimad palad. Tööd on liigendatud temaatiliselt ning aitavad mõtestada suure kogu peamisi jõujooni. Üks «Ars academica» kuraatoritest Tiina-Mall Kreem rõhutab samas, et ennekõike on see inimsõbralik näitus.
19. november 2019
18. november 2019
16. november 2019
14. november 2019
8 min
«Rahvusmeeskoori kvaliteet ei üllata enam kedagi» Tänavu tähistab oma 75. sünnipäeva Eesti Rahvusmeeskoor – Gustav Ernesaksa 1944. aastal teoks tehtud kapriis, riikliku kultuurikollektiivi vormis kehastunud utoopia ja anomaalia, mis püsib siiani, olles elanud üle muutused nii valitsevas helikeeles kui ka riigikorras. Sel laupäeval toimuva esimese juubelikontserdi eel palusin oma vestluskaaslaseks Mikk Üleoja, kes on olnud alates 2011. aastast koori peadirigent ja kunstiline juht.
3 min
Jane Remm näeb puude taga metsa Jane Remmi «Vaateid maastikule» linnagaleriis on füüsiliste tunnuste põhjal fotorealistlik maalinäitus. Alates nelja-aastase diplomiõppe läbimisest Tartu Ülikooli maalierialal ja ka pärast interdistsiplinaarset magistristuudiumit EKAs on Remm jäänud kindlalt maalivahendite juurde. Kui tema omaaegne Tartu diplomitöö oli pigem kaldu akadeemilise realismi poole, siis Remmi järgnenud maalisarjad on alati olnud rangelt kontseptsioonile allutatud ja üha kindlamalt fotorealismi suunatud.
13. november 2019
12. november 2019
11. november 2019
4 min
Õnnestunud film keskpärasest raamatust Legendaarse Stanley Kubricki 1980. aasta meistriteost «Hiilgus», kus alkohoolikust kirjanik Jack Torrance kolib naise ja väikese pojaga talveks elama inimtühja hotelli, peetakse tänini üheks väärtfilmiks õudusžanris. Overlooki hotelli tontlikes koridorides ringi trampiva Jack Nicholsoni hullumeelsed grimassid on paljudele igaveseks templi mällu löönud. Mike Flanagan opereerib legendaarsele filmile viidates niimoodi, et see Kubricki pärandit kuidagi odavamaks ei muuda.
8. november 2019
Suur lugu
14 min
Tiina Lokk: ahistamislood meenutavad stalinismiaega – üks süüdistus ja oled riigivaenlane Kes ei tahaks piiluda tulevikku? Kuna keegi ei oska ette näha, neelatakse ahnelt aseaineid: mida ennustab oraakel, mida ütleb horoskoop... Eesti filmimaailma võtmeisik Tiina Lokk aga teab palju paremat võimalust elu loogikad lahti muukida. «Mustrid elus on haruldaselt korduvad. Igal teeotsal seistes on variandid, kuhu see võib viia. Eks ma olen ise olnud liiga uudishimulik, seiklusi otsinud ja palju kõrvetada saanud. Kuid silmad kinni kuristiku poole joostes ei maksa imestada, kui sa tõesti sinna kukud.»
7. november 2019
6. november 2019
5. november 2019
4 min
Emomise talumatu kergus (1) Margit Lõhmuse «Sterne» on noorte debütantide avaldamisele spetsialiseerunud «Värske raamatu» järjekorras 23. teos. Ning ühtlasi alles sarja kolmas proosaraamat, eelmised olid Barthol Lo Mejori «Popdada» (2008) ja Linda-​Mari Väli «Eikeegi eikunagi eikusagil» (2011). Ühe näidendiraamatust erandiga on kõik ülejäänud olnud luulekogud. See statistika paneb küsima, kas proosas on trükiküpseks saamine luulega võrreldes keerulisem. Või võtab lihtsalt kauem aega?
7 min
Autori surm vs. autori sarm? Romantismiajastust päritud ning tänapäeva mõttes klassikaliseks peetud arusaama järgi peaksid luuletaja juures kaunid olema kolm asja: kurbus, kujundid ning surm. Kui luuletaja juhtub ise olema kaunis, on tegu andestatava isiksusliku eripära ning vaieldamatu imagoloogilise lisaväärtusega, ent sel puhul näikse nii kolleegid kui ka lugejad justkui eeldavat ja soovivat, et värsimeistri väline ilu on melanhoolse lisavarjundiga, väljapeetult alandlik ja kergelt ennasthäbenev, ilma vähimagi edevusest või litsakusest tuleneva forsseerituseta.
4. november 2019
4 min
Tundliku käega jagatud elud Läksin Kristina Normani lavastuse «Lighter Than Woman»/«Kergem kui naine» etendusele eelarvamusega, peljates näha feministlikku sotsiaalpornot ja «võõrast muret». Eelhoiak polnud tingitud Normani eelnevatest töödest, vaid lavastust tutvustavast tekstist, mis reklaamis seda kui dokumentaalpoeetilist performance’it, kus vaadeldakse Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest ning räägitakse Itaalias töötavate Ukraina võõrtööliste raskest saatusest, mida nood vapralt taluvad.
4 min
Marju Lepajõe – lähivaates, sisekõnes (1) Portreefilm palju tunnustatud filoloogist, tõlkijast, õppejõust ning usundiloolasest Marju Lepajõest (1962–2019), kes oma oleku ja tööga kehastaski alma mater’it, algab proloogiga. Portreteeritav seisab rõdul, lõpetab kiirustades sügavate tõmmetega põleva sigareti – tunda on, et kohe algab mingi tema austamisega seotud tseremoonia – siseneb siis ruumi, pokaal valge veiniga käes, asetub seltskonna keskele, suurte prillide taga pisut väsinud heatahtlike silmadega ümarat nägu varjutamas soe, vaevumärgatavast (enese)irooniast ümbritsetud naeratav suujoon – ja siis vallandub «Gaudeamus».
31. oktoober 2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto