Kultuur - Tänane leht

Kultuur

14. mai 2021

Ester Mägi 99. Asjalik, saladuslik, õrn Lahkunud on helilooja Ester Mägi. Tema mälestuseks taasavaldame artikli, mille kirjutas tänavu jaanuaris Vahur Laiapea, heliloojast rääkiva filmi «Kadents ja teema» autor.

13. mai 2021

Milleks timukale südametunnistus? Venemaalt pärit ideede, mõttemallide, toodete jms – ent õnneks ja õigustatult mitte inimeste – suhtes on Eestis ikka valitsenud teatav skepsis. Kui öeldakse «vene värk», siis ega selle all üldiselt midagi head ei mõelda. Ka kaunitest kunstidest pole meil kunagi õieti kodunenud ei vene muusika, teater ega kino (v.a multifilmid), kujutava kunstiga on vist natuke nii ja naa, aga pigem nii. Ainus Peipsi-tagune nähtus, mille kuvand on minu hinnangul eestlaste hulgas kestvalt ja läbivalt positiivne, on vene kirjandus.

Kuu re-reliis. Krüptilise kultusbändi «kadunud» meistriteos The KLF on kultusbänd nagu ei keegi teine. Ekstsentriline duo, mis tõmbus oma kuulsuse tipul avalikust elust tagasi, ning mitte ainult sümboolselt, vaid hävitas oma back-kataloogi, korjas oma saadaoleva muusika müügilt ning ühtlasi pani põlema globaalsete hittidega teenitud miljon naela. Bänd oli enda ja oma pärandi muusikaajaloost kustutamisel sihikindel üle veerand sajandi ning andis endast taas elumärki ligi kolmkümmend aastat hiljem.

Kultuuriuudised

Madalmaade kunst Kadriorus. Kuidas seda vaadata? (2) Kadrioru kunstimuuseumis praegu üleval olev näitus «Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu» paneb vaataja maalidel kujutatud inimesi mõistma. Astume perioodi, kus maailma keskmeks saab jumala asemel inimene ning palvet asendab igapäevane visa töö.

12. mai 2021

Kultuuri lühiuudised

KUMU REIVINÄITUSE ARVUSTUS ⟩ Näitus öödest, mis põletasid taevasse augu Selle kuu algul viimaks publikule avanenud Kumu tervitab vaatajaid subkultuurse kommikotiga – näitusega «Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel». Enne näitusele jõudmist katsusin mõttes tabada seda spetsiifilist tunnet, mis klubist välja, hommikupäikesele vastu astudes valgub üle veel tantsust suriseva keha.

INTERVJUU ⟩ villemdrillem: magamistoahiti unistus ei ole veel surnud Eesti uue räpiskeene üks tähelepanuväärsemaid esindajaid villemdrillem (20) alustas karjääri oma põlvkonna staaridele tüüpiliselt. Esimesed palad laadis 2018. aastal üles SoundCloudi, kus kogus üle miljoni kuulamise. Aastapäevad tagasi sõlmis ta lepingu plaadifirmaga Universal Music Baltics ja debüütalbum «vd» ongi tänaseks valmis ning ilmub ka vinüüli pressituna ja helendava plaadiümbrisega. Sellega on ühtlasi taas ümber lükatud stereotüüp, et uus põlvkond ei pea albumitest kui sellistest midagi.

Rasv, mesi ja poliitika – Joseph Beuysi sajand Aastal 1974 veedab saksa kunstnik Joseph Beuys (1921–1986) perioodi 21.–25. maini koos Väikese Johniga – koiotiga – Rene Blocki galeriis New Yorgis. Performance kannab nime «Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind vastu». Tegemist on lepitusriitusega, sest Beuysi tõlgenduses oli koiotile osaks saanud tagakiusamine näide inimese enda alaväärsuskompleksi projektsioonist vihaobjekti või vähemuse vastu.

11. mai 2021

Vahur Afanasjevist, ehk sõbralt sõbrale Surm on meie ühiskonnas üks vähestest tabuteemadest. Mulle meeldib surmast rääkides rohkem väljend lahkumine. Ütlevad ju ka prantslased, et lahkudes surrakse veidi.

10. mai 2021

Kentuki – sümbioos mänguasjast, lemmikloomast ja kübersõbrast Argentina kirjaniku Samanta Schweblini (snd 1978) romaan «Kentukid» tuletas mulle muuhulgas meelde kimbatuse, mis tabas mind millalgi sajandivahetuse paiku, kui avastasin, et mu uuel sülearvutil – nagu nüüdisajal neil kõigil – on küljes sisseehitatud kaamera. Seda nähes küsisin endalt hämmastusest ja õudusest leegitsema õhutatud ahastusega: kellele ma oleksin valmis end näitama? Ja mis peaasi: kes kõigist neist seitsmest-koma-midagi miljardist inimesest, kes siin planeedil elavad, peaks soovima mind vaadata?

Bänd, kes teeb muusikat muuhulgas kirvega (1) Eesti põrandaaluse traadiskeene rammusast mullast võrsus tänavu kevadtalvel üks kaunis taim, äsja oma debüütalbumi «Real Feel –90º C» avaldanud no-wave-black-metal-ansambel Siberian Summer. Kvarteti juhtfiguurideks on industrial metal’i kollektiivist Pedigree tuntud Holden (alias Bonne) Laamann ning temast ligemale veerand sajandit noorem Karl Korts, kelle seniselt teenistuslehelt leiab muuhulgas punkansambli Solidaarus, grindcore-komeedi Jörr ning post-punk-bändi Pettunud Kodanik. Küsisin asjaosaliste käest, millega tegu.

Kuidas ma kunstioksjonil käisin Esimene tund aega oli väga huvitav. Järgmised neli ja pool tundi mitte nii väga.

Haus Galerii kevadoksjonil tehti ajalugu Eelmise nädala reedel ja laupäeval toimusid Haus Galeriis kevadoksjonid, mille kogukäive ulatus üle miljoni euro. See on Eesti oksjonitel kõigi aegade rekord. Kahe päeva jooksul tuli enampakkumisele 113 teost, liiguti kronoloogiliselt 19. sajandist kuni tänapäevani, töid müüdi 110 ja hinnad tõusid koguni sajal teosel. Enampakkumisel osales sadakond kunstihuvilist.

Mängumüüt: jalgpallimäng, mille 2D-revolutsioon ära rikkus Inglismaa jalgpalli-podcast’e kuulates on võimatu mitte märgata sealsete vutiajakirjanike pidevaid viiteid ja vihjeid legendaarsele mängule «Championship Manager». Suurbritannias ja Inglismaa jalgpalli austavas Põhja-Euroopas terve põlvkonna jalkafanattide lahutamatuks kaaslaseks olnud mängu visuaalne pool oli lihtne, võibolla isegi kohutav, ent see polnud tähtis, sest visuaalse naudingu asemel pakkus «Championship Manager» võimalust talitseda kõikvõimsat narratiivi ehk tippjalgpalli. Muud kui seda võimalust vaja polnud.

7. mai 2021

Kindel laks: Postimees Nädala kultuurisoovitused Selles rubriigis annavad Postimehe ajakirjanikud soovitusi, mida kuulata, vaadata ja lugeda.

Filmisoovitus: Karm metsavaht puges surma eest seelikusse Filmi «Mees, kes üllatas kõiki» nägemine võib nihestavalt mõjuda mõnede lugejate tõekspidamistele ning väärtushinnangule. Aga just selle pärast soovitan seda kolmapäeval ETV2 vaadata.

Animeeritud perekond päästab maailma EESTIKEELNE FILM NETFLIXIS. Kui «Mitchellid masinate vastu» kinodesse pääseks, müüks see kindla peale saalid täis.

Eesti kunstiturg – hinnad tõusevad ja nooremad tulevad peale? Kuidas on mõjutanud eesti kunstiturgu pandeemia? Aasta tagasi tehti kunstioksjonitel mitmeid märgilisi hinnarekordeid. On tõenäoline, et koroona-ajastu mõjud avalduvad ka just sel nädalavahetusel toimuvatel kevadoksjonitel, aga kuidas? Mis suundi galeristid täheldavad? Vaata artiklist pilte maalidest koos nende lähiajal toimuvate oksjonite alghindadega - milliste tööde eest kui palju raha küsitakse.

6. mai 2021

Kultuuri lühiuudised «Ela ja sära» stipendium muutus suuremaks Kultuurkapitali nõukogu 28. aprilli koosolekul otsustati «Ela ja sära» stipendiumi summat suurendada. Stipendiumi kuusumma tõsteti 1300 eurolt 1500 eurole. Stipendiumid makstakse välja kord kvartalis ja neid määratakse kokku 16, igas valdkonnas kaks. Nõukogu otsustas ka, et vaatab «Ela ja sära» stipendiumi suuruse igal aastal üle.

Ivar Põllu: teater muutub järjest isiklikumaks (1) Neljapäeva õhtul esietendus Tartu Uues Teatris Ivar Põllu uuslavastus «Kõigi piirangute lõpp», mida mängitakse Eesti Rahva Muuseumi B-parklas, ja teatri kinnitusel on tegemist teatrietendusega autodele. Miks Ivar Põllu vaatamata piirangutele püüab teatrit teha, kuidas läheb Tartu Uuel Teatril ja milline saab olema tuleviku teater, sellest räägibki Põllu suures intervjuus.

5. mai 2021

Kultuuri lühiuudised

INTERVJUU ⟩ Sven Grünberg: muusika ei olegi nii tähtis, inimene on kõige tähtsam Selle plaadi sünnilugu on mitmeski mõttes seotud ühe väga erilise pilliga – 1974. aastal Moskvas Briti tipptehnoloogia näitusel esitletud supersüntesaatori EMS Synthi 100ga. See imepill oli suur nagu toekas köögikummut, varustatud hulga tulede ja viledega, kuid just sellest sai alguse uus muusikaline ajaarvamine mitte ainult Nõukogude Liidus, vaid kogu maailmas. Pillist enesest sai aga elektronmuusika viljelejate püha graal, mis andis heliloomingule täiesti uue tonaalsuse ja võimalused.

4. mai 2021

Arvustus ⟩ Maagiliselt seksapiilsed näitlejad pritsivad kahemõttelisusi Noortele mõeldud fantaasiaromaane ja nende ekraniseeringuid on viimastel aastatel välja tulnud nagu seeni pärast vihma, üks suurema eelarvega kui teine.

KEVADNÄITUSE ARVUSTUS ⟩ Igakevadine kunstivälja inventuur Nüüd siis lisandus meie sekka omajagu värsket kultuuri. Peale järjekordset kohustuslikku pausi said ennast avalikkusele taasavada kohalikud näitusemajad. Nende pingsast ootuskibelusest annab märku juba see, et pea kõik muidu kolmapäevast pühapäevani töötavad asutused avasid oma uksed juba esmaspäeval ning jäävad mõneks ajaks avatuks iga päev, teiste seas ka Tallinna Kunstihoone.

3. mai 2021

Eesti muusika päevad: virtuaalne festival, mis nõudis harjumist Eesti muusika päevade digifestival oli uudne kogemus nii festivali korraldajatele kui ka mulle. Sedavõrd täidlast paketti oli kodus raske täie tähelepanuga tarbida.

Arvustus ⟩ Kibe elu Palestiinas: takistavad vallid ja kraav Vaadates filmi «200 meetrit» jääb mulje, et juudid on oma 20. sajandi kibedatest kogemustest suurepäraselt selgeks saanud, kuidas inimesi esimesse ja teise sorti jagada, ning teha seda nii, et see teine sort tunneks end eriti vastikult ja alandatuna.

Kultuuri lühiuudised

Ja tantsib laua peal matroon Laua peal tantsimine on tegevus, mis on kaheldamatult efektne peo kulminatsioon, kuid ühiskonna paines rõhutatakse selle äärmist riivatust, ja oh issand jumal, kui see tantsija on veel naine. Koorib ült viimasedki riidehilbud ja tantsib tisside lehvides. Konservatiivsematel aegadel oli see tegevus ajalooõpikutes orgia ekvivalent.

Kuulsusrikka animatraditsiooni vapiloom Kutsu-Jukust pidi saama «meie oma rahvuslik Miki». Seltskonnaleht Nool kirjutab 1. mail 1931: «Äsja valmis Tallinnas eesti joonis-trikkfilm, kiiretempoline, veidi katkendliku sisuga, kuid tehniliselt laitmatu. Peategelaseks on Kutsu-Juku, suurte kõrvadega koerake, millest võibolla areneb meie rahvuslik Miki.»

Eelmine Järgmine

Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.

Sul ei ole kontot?

Loo Postimees konto