Sisukord
Postimees
05.06.2020
Valmisolek teiseks viiruselaineks tekitab küsimusi (2) Eesti Eesti lühiuudised 136 aastat Eesti lipu sünnist Uus suund kopsuvähi ravis Eesti haridusnipid pandi müüki (1) Austria võimud esitasid Andreas Veerpalule kriminaalsüüdistuse Kirjanik tšättis end Armastusesaalist kohtusaali (2) Tondilossid meelitavad lapsi ja kodutuid (2) Majandus Eesti üks rikkaim ettevõtja: kõige tähtsam on hoida inimesed kodumaal (13) Majanduse lühiuudised Eesti riigivõlakirju saatis suur menu Välismaa Surve Trumpile suureneb mõlemalt poolt (12) Välismaa lühiuudised McCanni kadumisloo peamine kahtlusalune on sakslasest pedofiil Poola välisminister: piiride sulgemine oli vajalik (1) Arvamus Juhtkiri: eeskujulik Eesti võiks tegutseda palju suuremalt (6) Mart Raudsaar: kaheksa põlvkonna jagu kasvamist (9) VÄITLUS ⟩ Kas Eesti vajab kodanikupalka? (30) Andres Herkel: mille nimel protestime? (3) Enn Säde: «Ei mingit kiirrongi-monstrumit!» (3) Kultuur Julia Aug: Venemaa kasutab epideemiat isikuvabaduste hävitamiseks Sport Noorte rallisõitjate tulevik on hägune Spordi lühiuudised Uibo stardib omapärasel võistlusel Tallinn Tondilossid meelitavad lapsi ja kodutuid (2) Tartu Tartumaa maasikakasvatajate tööjõumure pole lahendust leidnud (24) Rannar Raba: ajuvabaduse puiestee (9) Küsitlus: mida arvate Autovabaduse puiestee loomisest juulikuuks? Vanemuise tänava remontija kõiki vigu ei tunnista Tartu lühiuudised Koroona suhtes testitud geenidoonorid on oodatud Eesti geenivaramu uude uuringusse Loodusesõbrad kogunevad maratonile Vallo Nuust juhib Pallast ja mootorratast Meelelahutus Koomiks Sudoku
Kultuur
4. juuni 2020
3. juuni 2020
2. juuni 2020
1. juuni 2020
4 min
Suurem kui surm Raamatut «HUNT: Kadri Mälgu ehtekogu» esitleti Münchenis kaasaegse ehte suurürituse ­Schmuck raames märtsi keskel, lööklaine eelmõju hinguses. Saksa kunstiraamatukirjastuse Arnoldsche avaldatud teos on võimas kultuurimärk mitmes plaanis. Selle ligi 400 leheküljel avab end Eesti kultuuri üks esoteerilisemaid peatükke – rahvusvahelisse tippliigasse kuuluva ehtelooja Kadri Mälgu mõttemaailm tema ehtekogu ja kaasteeliste peamiselt pildilisel vahendusel. Kollektsioneerimine – nii ehete kui inimeste – on selle raamatu tuum. Üks annab võtme teisele, selles inimese-objekti suhtes ongi tähendus, ilma vastuseid andmata. Lihtsalt nii on.
31. mai 2020
29. mai 2020
27. mai 2020
2 min
Johann Voldemar Jannsen – Eesti kääbik (1) Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS), Eesti vanimal akadeemilisel üliõpilasorganisatsioonil täitus 7. aprillil 150 tegutsemisaastat. Toona sai mõte eesti üliõpilaste ühendusest inspiratsiooni vähem kui aasta varem toimunud esimesest Eesti üldlaulupeost. See aga oli toimunud suuresti ühe mehe sihikindla ja visa töö tulemusena – selleks oli Johann Voldemar Jannsen, kes loomulikult osales ka EÜSi asutamises. Seetõttu on lausa sümboolne, et EÜSi taasasutaja ja vilistlane Mart Laar avaldas möödunud aasta lõpus Jannsenist tubli raamatu.
4 min
Rändkino, välikino ja valgus tunneli lõpus Välitingimustes liikuvate piltide näitamine ja vaatamine pole Eestimaal mingi uudis, sellega hakati tegelema juba enne päris kinodeks ehitatud majade tekkimist. Enne kui hakkasid kerkima kinodeks ehitatud majad (Illusion Tartus ja Metropol Tallinnas 1908. aastal), tegutsesid Eestimaal rändkinod. See tähendas, et filminäitamise seadeldised toodi mujalt kohale ja pandi filminäitamise ajaks spetsiaalselt üles, aga neidsamu ruume kasutati ka laulukooride või näitetruppide jm seltskondlike ürituste läbiviimiseks.
26. mai 2020
25. mai 2020
5 min
Arvustus ⟩ Armastus ülemate vastu (3) Inimestele on omane suhtuda ülematesse kui paganlikesse jumalatesse. Jah, iidoli võib minema heita, purustada, põlema panna, aga ikkagi jääb kõige tugevamaks tundeks aukartus ja jumaldamine. Ja ei vasta tõele, nagu leiduks mõningaid eriliselt kartmatuid inimesi, kes suudavad kuningate ja keisritega kõnelda kui võrdsetega ja lausa neile kogu tõde näkku öelda. Võtame lihtsa näite: vabaduse armastamise poolest tuntud ja igas mõttes laitmatu Brodski oli ometi innukalt valmis kokku saama Anatoli Sobtšakiga ja kirjutas talle raamatusse: «Linnapeale linnahullult».
22. mai 2020
21. mai 2020
3 min
Tee psühhedeelne rännak oma sisekosmosesse Arvestades ligi 200-miljonilist kasutajaskonda ja staatust maailma populaarseima voog­edastusplavormina, on Netflix kõike muud kui kontrakultuuriline nähtus. Seda huvitavam on hipivaim, mis läbib mitmeid hiljuti avaldatud filme ja sarju, nii erivajadustega inimeste õigustest rääkivat «Crip Campi», võrratult ogarat ja kirjeldamatult fantaasiarikast animatsiooni «The Midnight Gospel» kui ka äsja avaldatud dokumentaali «Have a Good Trip: Adventures in Psychedelics» («Head trippi: Seiklused psühhedeelikumidega»).
5 min
Kahe kuu veebikontsertidel kulutati 50 000 eurot sponsorraha Kaks kuud tagasi toimus esimene Kultuuripartnerluse Sihtasutuse kontsert, Tallinna lauluväljaku klaassaalist andsid 21. märtsil live’i Atlan Karp ja Kadri-Ann Sumera. Kokku korraldati erinevate esinejatega 20 kontserti – suures osas klassikalise muusika suunitlusega – ja teatriõhtut, millest sai osa üle 100 000 vaataja. Sihtasutuse ellukutsuja, suhtekorraldusfirma Corpore juhataja Meelis Kubits ütleb, et kuna tal pole võrdlusmomenti, siis publikuarvu ta kommenteerida ei sooviks, aga tagasiside ja üldine õhkkond oli tema hinnangul 5+.
20. mai 2020
19. mai 2020
5. juuni 2020
16. mai 2020
19. mai 2020
18. mai 2020
7 min
René Vilbre: meie televisioon on maailmatasemel (3) René Vilbre tunnistab oma 50. sünnipäeval, mis oli pühapäeval, et tema tõeline armastus on filmikunst, televisioon on töö. Ta on Eestis publikurekordeid purustanud «Klassikokkutuleku» frantsiisifilmide režissöör, lavastanud 2002. aasta Tallinna Eurovisiooni, teinud ETVs filmisaateid ning olnud ETV pearežissöör, aga teinud ka auhinnatud reklaame ning koos Kreisiraadio trupiga nalju, millele tänapäeval üsna viltu vaadataks.
15. mai 2020
5 min
Kunstnik, kellest me peaaegu midagi ei tea, aga võiksime teada Miks siis Vabbe enam ei esinenud avalikult. Miks Veeber end üles poos... Miks Krims maale kolis. Miks Akberg kooliõpetajaks hakkas. Miks? Nii kirjutas Karin Luts päevikusse 1953. aasta jaanuaris. Juba pea kümme aastat Rootsis paguluses olnud kunstnik vaidleb nii vastu neile, kelle arvates Eesti ennesõjaaegsed kunstnikud ei mugandanud kunagi oma loomingut ametlikule maitsele. Jah, ütleb Luts. Nad ei mugandanud. Kuid selleks oli ainult üks võimalus: lõpetada loomine.
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto