AK - Tänane leht

16.11.2019

Jaaganti poliitikaradar. Viienda kategooria orkaan (10) Majandus

Rahapesu tume vari langes ka SEB pangale (1)

Coop Pank ootab aktsionärideks tormajaid Välismaa

Tulvade tõttu suleti Püha Markuse väljak (1)

KOHALIK VAADE. Balkani tulevikule pandi veto Arvamus

Juhtkiri: ootame uurimise ära (2)

Martin Laine: EKRE usaldab ajakirjandust (14)

Oma mees ministeeriumis (7)

Pani Alaveri vangi

Kõik pankuriteks!

Anti-Morales Kultuur

PÖFF: hingeveristajatest seikluse, söögi ja sulinani Sport

PM Helsingis. Öökullid tüürisid Soome 33. katsel tõotatud maale (2)

Jaanus Kriiski kolumn: Eesti sport võtab väljakutse vastu!

Surfilegend Robby Naish: unistada tuleb suurelt. Et oleks, mida püüda! Kliima

Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (4)

Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (1) Merendus

Paadi ajas kummuli ports halba õnne AK

USA teadlane: tehisintellekti geenide kallale laskmine paneb inimkonna raskete dilemmade ette

Ahto Lobjakas: Berliini müüri varjus (6)

Brittide lõputu õudus ei kao veel kuskile (2)

EKI keelekool: Hispaanias on hooti hoovihma hoogusid (3)

Nädala plaadid. Mida teha pärast orgiat?

John Lennoni kadunud nädalavahetus

Mesikäpp. Maailm paanikas prints Harry pärast Arter

Epp Mäe: maadluses on kõik väga ilusad naised

Trumpi ohtlik ekside armee (2)

Õuna kompott kaks tuhat seitseteist (1)

Trad.Attack! – ei ühtki pisiasja

Nova Scotia 7 avastust

Tee kindlaks: kas oled tõesti roheline või lihtsalt jutupaunik? (2)

PÖFF: hingeveristajatest seikluse, söögi ja sulinani

Nissan Juke 2.0. Suurem ja sama julge välimusega

3D-printer koju. Mis temast kasu on?

GALERII. Veri, võrk ja stilistika suurim saladus Meelelahutus

AK

16. november 2019

2 min

EKI keelekool: Hispaanias on hooti hoovihma hoogusid (3) George Bernard Shaw’ näidendis „Pygmalion“ ja selle põhjal loodud muusikalis „Minu veetlev leedi“ üritas professor Higgins lihtsast lilleneiust kõrgseltskonna daami kasvatada ja seda eelkõige tema hääldust muutes. Üheks hääldusharjutuseks oli sõnaalgulise h väljahääldamine.

14 min

Brittide lõputu õudus ei kao veel kuskile (2) Möödus järjekordne Brexiti-tähtaeg, aga mida ei tulnud, oli Brexit. See tähendab, et pika ja valuliku Brexitiprotsessiga pole jõutud isegi poole peale.

5 min

Ahto Lobjakas: Berliini müüri varjus (6) Täna, täpselt nädal pärast Berliini müüri langemise aastapäeva, võime tõdeda, et paralleelselt 30 aastat kulgenud projekt Eesti riigi moderniseerimiseks on läbi kukkunud. Mis algas müüride lammutamisega, on täisringis tagasi jõudnud uute vaheseinte ehitamise juurde kõigi kättesattuvate vahenditega.

4 min

Tallinn 800: mõistatuslikud jäljed keskaegsest söögitegemisest Kuigi suur osa keskaegsete tallinlaste söögitegemise kommetest pajatavatest ainelistest tõenditest on hävinud, kõnelevad olemasolevad leiud siiski köögitehnikate muutumisest ja laiematest kaubavõrkudestki, kirjutab arheoloog Erki Russow.

10 min

USA teadlane: tehisintellekti geenide kallale laskmine paneb inimkonna raskete dilemmade ette Tehnoloogia, konkreetsemalt tehisintellekti ja masinõppe areng toob Eestiski propageeritava personaalmeditsiini patsiendile aina lähemale ning võimaldab meil endil välja uurida bioloogilisi näitajaid, mis võivad paljudele praegu veel ulmelisena näida. Samas seavad tehnoloogilised edusammud inimkonna keeruliste moraalsete valikute ette.

15. november 2019

5 min

See imeline ja hirmutav maaelu Viimase Nobeli kirjandusauhinna jagamise eel käis ühe favoriidina läbi ka ungarlase László Krasznahorkai nimi. Just natuke pärast seda, kui eesti keeles oli ilmunud tema debüütteos ja seni kuulsaim teos „Saatana tango“ (1985). See ei ole küll esimene eesti keeles ilmunud Krasznahorkai, Loomingu Raamatukogus ilmus möödunud aastal tema „Viimne hunt“, eksperimentaalne lühiromaan, mis koosnes ainult ühest, küll muidugi väga pikast lausest. Tavaliselt tähendab Nobeli auhind, et see mõjub hüppeliselt ka autori müügiarvudele. Krasznahorkai müügiarvude kasv tähendaks ilmselt seda, et inimeste koju lisandub lihtsalt raamatuid, mida nad tõenäoliselt ei loe.

3 min

Kliimakatastroofi ootuse päevaraamat Maarja Pärtna „Vivaariumit“ võib osalt võtta kui meie praeguse, kliimakatastroofi ootuse aegse muutuste ajastu päevaraamatut. Muutuste ajastu on muidugi selles mõttes tühi määratlus, ajad ju alati muutuvad. Kuid on aegu, kus muutus on väga järsk või suur.

6 min

Vikerkaar loeb. Paremradikaalide välimääraja Paremäärmusliku erakonna valitsuskoalitsiooni kaasamine on Eestile uus, Euroopale aga tavapärane nähtus. Meie põhjanaabrid on näinud Põlissoomlastega valitsust, Taani Rahvapartei toetas parempoolset vähemusvalitsust alates 2001. aastast pausidega ligemale 15 aastat. Varaseim näide sõjajärgsest koalitsioonist äärmuslastega on Austria Vabaduspartei, mille valitsusse jõudmine 2000. aastal tõi kaasa Euroopa Liidu sanktsioonid.

2 min

„Võsareporteri“ raamat kohustusliku kirjanduse hulka? Olgu alustuseks kohe öeldud, et lumehelbekeste põlvkonna esindajana olin ma Peeter Võsa saadete hiilgeajal veel liiga noor, et „Politseikroonikat“ või „Võsareporterit“ vaadata ja mõista. Veel vähem on mul sellest midagi meeles ja tõtt-öelda ei ole ma tänase päevani ka omal käel Võsa legendaarseid šedöövreid internetiavarustest otsima hakanud.

3 min

Mesikäpp. Maailm paanikas prints Harry pärast Üldsust on tabanud suur mure prints Harry pärast.

9 min

Kaks korda 100 muusikakire varjundit Novembri keskpaik toob kaasa kaks eesti tõsise muusika tähtpäeva. Möödub 100 aastat kahe inimese sünnist, kes on olulisel määral mõjutanud siinset muusikat, kuid kelle puhul ei ole oodata kuigi suurt tähistamislainet. Ofelia Tuisu ja Udo Kasemetsa mõju on siinmail olnud n-ö poolsalajane, mis tähendab, et arvatavasti on nende tegevust alahinnatud.

3 min

John Lennoni kadunud nädalavahetus Kellel meist poleks vahel midagi kadunud olnud: sokid, müts, jope või kindad. John Lennonil kadus aga kunagi terve nädalavahetus ära. John Lennoni lost weekend on üks popkultuuri tähiseid, milleni „Aja augu“ rubriik varem või hiljem pidi jõudma.

4 min

Nädala plaadid. Mida teha pärast orgiat? Mida teha pärast orgiat? Selline küsimus on vist umbes 20. sajandi teisest poolest mõne inimese pead tublisti vaevanud. Mida teha, kui kõik on olemas, saavutatud ja enamgi veel? Mida teha, kui küllus on võtnud oma ega anna enam järele?

9. november 2019

6 min

Kuidas Nõukogude Liidu spiooniks peetud eestlast kahtlustati Berliini müüri lammutamises (1) Kui praegune tuntud ehte- ja maalikunstnik Ivar Kaasik noore kunstitudengina mõni päev pärast Balti ketis seismist kohvrid pakkis ning rongiga läbi Leningradi ja Valgevene Saksamaa poole sõitis, ei teadnud ta, et teda Ida-Berliinis tervitanud müür juba paari kuu pärast langeb. Ammugi ei osanud ta arvata, et teda kui Nõukogude Liidu kodanikku selle korraldamises kahtlustada võidakse.

4 min

Tallinn 800: pealinna karvaste ja sõralised harvad jäljed Linnamüüride vahelt ja linna lähiümbrusest leitud loomajäänustest ja sellest, mida need meile keskaegse Tallinna kohta kõnelevad, kirjutab arheoloog Erki Russow.

2 min

EKI keelekool: ei saa ja ei tohi Lugesin ajalehest pealkirja „Homsest ei saa maanteedel enam 100 ja 110 km/h sõita“ ja mõtlesin: „Huvitav, mis võluväega see küll juhtidele võimatuks tehakse?“ Artikli sisust selgus, et mõeldi siiski suurimat lubatud sõidukiirust ehk seda, et maanteedel ei tohi enam nii kiiresti sõita, mitte seda, et ei saa, pole võimalik.

16 min

Paul Graham: idufirma = kasv (1) Idufirma on ettevõte, mis on kavandatud kiiresti kasvama. Tõsiasi, et firma on värskelt asutatud, ei tee sellest veel idufirmat. Ka pole vajalik, et idufirma töötaks tehnoloogia alal või kaasaks riskikapitali. Või et sel oleks olemas mingit laadi exit ehk väljumine. Ainus oluline asi on kasv. Kõik muu, mida me idufirmadega seostame, tuleneb kasvust. Seda on tähtis mõista, kui tahate ise idufirmat asutada.

5 min

Lauri Vahtre: piirid ja vabadus (33) Kas müürid on head või halvad? Muidugi halvad. Kas müürid tuleb maha kiskuda? Jah. Sellised ja sarnased mõtteavaldused on nii tavalised, et neid võib triviaalseks nimetada. Aga kui triviaalsuse all tuleks mõista igapäevast, kõigile teada tõde või tõika, siis sellise õpitud müürivaenu puhul on tegemist järjekordse Pavlovi refleksiga. Öeldes „müür“, süütate te punase lambi, millele järgneb kiire reaktsioon: maha!

8. november 2019

13 min

Heiti Talvik – neetud poeet või märter (1) Heiti Talviku ristiemal Aino Kallasel oli piisavalt põhjust mõtiskleda oma ristipoja tuleviku üle: „Tahaksin nii kaua elada, et jõuaksin näha, mis kahe nendetaolise inimese (Elfriede ja Siegfried Talviku – V. K.) lastest kord saab: kas geeniused või vaimuhaiged“ (Aino Kallas, „Mu saatuse maa“, 1947, lk 111).

2 min

Mesikäpa teadusveerud Kotletid, karvased nutiseadmed ja hulkuvad asteroidid.

2 min

Mesikäpp: pühendatud spordile ja teadusele Tänase Mesikäpa pühendame spordile ja teadusele. Sellega näitame oma suhtumist kaasaja mullistustesse ja inimkonda haaranud konfliktidesse!

8 min

Lenin kui Solženitsõni autoportree (1) Aleksandr Solženitsõni "Punast ratast" (PR) peab kirjandusteadlane Dmitri Bõkov vene kirjanduse mahukaimaks romaaniks, oletab, et tegemist võib olla ka maailmakirjanduse kõige laiahaardelisema tasemel oleva teosega. Kogu kümneköiteline PR žanreerub tervenisti rekonstruktsiooniks ning nüüd eesti keeleski olevad osad, mullu Loomingu Raamatukogus sarjas ilmunud "Lenin Zürichis" (LZ, tõlkinud Jüri Ojamaa) ja tänavu samas välja antud "Lenin Petrogradis" (LP, tõlkinud Jaana Peterson), on sisuldasa täpselt valitud peatükid sellest mammutteosest ning samuti rekonstruktsioonid.

5 min

Vikerkaar loeb. Selle sajandi suurim Eesti romaan (2) Üks meie ajastu sümboleid on homo viator – rändav inimene – ja Tallinna kirjanik Andrei Ivanov on tema kroonik. On õigupoolest hämmastav, kuidas viimase kümne aastaga on Ivanov jõudnud avaldada üle kümne raamatu, mis pea kõik on pühendatud rändamise, paguluse, emigratsiooni, kodutuse ja mittekuuluvuse mõtestamisele.

7 min

Inimelu äng teatrilaval (1) Teatrilegend ja poliitik Jaak Allik nimetas oma reklaamtekstis Kuldset Maski Venemaa pehme jõu ilminguks. Eestis on vähe teatriinimesi, kes nii süsteemselt ja järjekindlalt hoiaks silma peal Venemaa teatrisaalides ja tagatubades toimuval, nagu seda teeb Jaak Allik, seega ta teab, mida reklaamib.

2 min

Nädala plaat. Mustvalgete meeste jalge ees vedeleb erootika igal sammul Kui öelda, et kellegi looming näeb välja mustvalge, siis on see pisut hinnanguline ja mitte just kiitus. Texase bändi Cigarettes After Sex kohta see ei kehti. Slowcore’i ja dream pop’i lipulaev või pigem magamisvagun Cigarettes After Sex ongi taotluslikult must ja valge nii oma lavalise imago kui ka helikandjate kujunduse poolest. Must ja valge on pealegi väga ilusad värvid.

2 min

Aja auk. Süntesaatorid, Miami ja kokaiinist rand (1) Kuulun põlvkonda, kelle lapsepõlve integraalne osa oli telesari „Miami Vice“. Minuni ei jõudnud see sari küll päris 80ndatel nagu põhjaeestlasteni Soome televisiooni kaudu, vaid natuke hiljem, 90ndatel, aga jõudmata ei jäänud. Reede õhtul kogunes meil pere tavaliselt televiisori ette ja hakkas „Miami Vice’i“ vaatama. Kui õigesti mäletan, kaotasid mu ema ja isa selle vastu peagi huvi, aga minu nädala üks teemante, võimalik, et ka ainus, oli reede õhtu just sellesama „Miami Vice’iga“. Oli, mida oodata.

2. november 2019

6 min

Liisi Karindi: kuidas läheneda Hiinale? (5) Hiina ilmumine maailmaareenile kütab kirgi rahvusriiklikes ja riikideülestes võimukoridorides ning tekitab kõmu meedias ja tuliseid vaidlusi avalikus ruumis. Isegi muidu nii Hiina-kauges Eestis on uus maailmaliidrikandidaat korraga suureks teemaks muutunud.

2 min

EKI keelekool: tehke üks teene! (6) Teenima-verbist lähtuva sõnapesa üle on arutamist olnud läbi aastakümnete. 1925–1937 ilmunud ÕSis oli olemas nii i-ga teenindama, seletuseks saksa bedienen ’teenindama’, kui ka e-ga teenendama tähenduses ’(kellelegi) teenust osutama’.

9 min

Neeme Raua intervjuu Vene sotsioloog Deniss Volkoviga: „Krimmi-efekt“ on Venemaa poliitikas nüüdseks täielikult kadunud Moskva Levada avaliku arvamuse uurimise keskuse asejuht, sotsioloog Deniss Volkov kõneleb intervjuus Postimehele Venemaal suvel toimunud meeleavalduste õppetundidest, Nõukogude-nostalgiast ja põlvkonnavahetusest Venemaal, venelaste nägemusest Euroopast, president Putini tulevikust ja Venemaa peamistest rivaalidest maailmaareenil.

2 min

Ülikoolis eri värvi sokkidega Aleksander Rostov oli kunstiüliõpilasena enesekindel, ideaalse käega vana kooli joonistaja, tabas karakterit, võis vabalt ka improviseerida. Sama võinuks öelda tema maalistuudiumis natuurist maalitud tööde kohta. Sellise suhtumise ja arvestatava professionaalse pagasi ehk tasemega astus ta juba Tartu Ülikooli maalierialale, aga loodetavasti sai ta ka ülikoolist midagi endale kasulikku.

5 min

„Disco Elysiumi“ peakunstnik: 21. sajandit defineerib kommunism (5) Kuidas sündis arvutimängu „Disco Elysium“ visuaal? Võiks ju öelda, et eesti kultuur on endale selle mängu näol saanud kõige ambitsioonikama hüperteksti. Kauni mängu peategelane on metsiku pohmelli tõttu mälu kaotanud detektiiv kusagil irreaalses Ida-Euroopa urkas, Revacholi linnas, ja peab nüüd hakkama salapärast mõrva lahendama.

4 min

Tallinn 800: keskaegse muusika tummad tunnistajad maapõuest Tallinna arheoloogiliste leidude seas on muusikaga seonduvat vähevõitu. Mida vähesedki leiud meile keskaegsete linnakodanike muusikalembusest räägivad, arutleb arheoloog Erki Russow.

1. november 2019

2 min

Pöörismäe talu puuslikud ja kratid Üldsus teab Edgar Valterit kui illustraatorit, karikaturisti, maalikunstnikku ja lastekirjanikku. Neid, kes on isiklikult tuttavad tema krattide ja puuslikega, pole just palju. Puuslikud valvavad tänagi veel Pöörismäe talu ja kratid on pärast Võru Karma äris näitusel olemist leidnud enesele korralikud kodud.

6 min

Veri, okse ja s... ehk mägikaru metsik päevik (1) Tean mõndagi kivilaviiniga kohtunud matkajat. Häda on selles, et keegi neist pole hiljem eriti elus, et kogemust kirja panna. Andres Karu on. Ja vähe sellest – ta on kohe nii kangesti elus, et jaksab veel enda üle nalja visata, slaavitaridest õdedele mesijuttu ajada ning lirtsuvat palatipõrandat tähele panna. Üks metsikult elus mees, tahan ma sellega öelda!

7 min

Vikerkaar loeb. Daphne du Maurieri pikk tulemine Daphne du Maurieri kohta on öeldud, et mõnikord on raske otsustada, kas ta on pulp-teemasid käsitlev suur kirjanik või puhuti suure kirjanduseni küündiv pulp-kirjanik. Tema teoste määratlused jätavad mulje, et tegu on žanrikirjanikuga. Žanrikirjanikud püsivad üldjuhul oma liistude juures, Daphne du Maurier aga valdas eri žanre ja tegi nad kõik enda omaks; mis žanri mõni tema teos ka ei paistaks liigituvat, jääb midagi alati üle.

5 min

Miks Londonis ja Tallinnas ei peaks lillepeenar olema ühesugune? Maastikuarhitektid Kerttu Kõll ja Maarja Tüür leiavad, et väliruumiga tegelevad inimesed – arhitektid, maastikuarhitektid, insenerid – on suure dilemma ees: kas tegeleda edasi väliruumi dekoratiivse kujundamisega, lähtudes ainult esteetilistest põhimõtetest, või võtta arvesse kogu linna (või asula või maakonna või riigi) ökoloogilist võrgustikku tervikuna ning teha oma otsused sellest lähtuvalt.

1 min

Mesikäpa loomamood Paneme lemmiku soojalt riidesse.

4 min

Mesikäpp. Soroslased ja uus maailmakord Tõejärgne ajastu Tänases lehes paljastame Uue Maailmakorra telgitaguseid. Vabandame lugeja ees, et kasutame räpaseid vandenõusid paljastades alandlikku ja pugevat tooni, sest soroslik, roosas lögas püherdav homoteerull on meil rahaga suu kinni toppinud. Loodame, et hea lugeja mõistab lugeda ridade vahelt ning näeb sellest hoolimata läbi valitseva eliidi räpast vandenõu! Endel Türrenmatt, peatoimetaja

5 min

Relvavend Knopfler Mark Knopfleri iseenesest lihtne meloodiline muusika mõjub tänapäeva kalgis ja absurdses maailmas omamoodi hingepalsamina. Teraapia, ka nii võib öelda. Knopfler jutustab lugusid, jutustab rahulikult, mõtlikul moel. Nii Dire Straitsi aastail kui ka hilisemal ajal. Tema kaunid kitarrimatkad ülendavad nii kuulajat kui ka muusikut ennast.

2 min

Nädala plaat. Unustage polkamasinad ja tangoturgutajad ehk Akordioni rehabiliteerimine Oh neid eelarvamusi! Tuulikki Bartosiki teine sooloplaat „Torm veeklaasis“ on sümpaatne õige mitmel põhjusel. Millegipärast peetakse akordioni kahetsusväärselt sageli üpris igavaks ja tolmunud instrumendiks, mis sobib pigem seenioride sülle ja kõrvadele.

Eelmine Järgmine

Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.

Sul ei ole kontot?

Loo Minu Meedia konto