Sisukord
Postimees
Minu lood
Täpsem otsing
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (7) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (25) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (18) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (13) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku
AK
15. veebruar 2020
5 min
Lääne kultuuri kaksikheeliks (7) Suure Paugu kosmoloogia on toonud meie kaks fundamentaalset reaalsuse mudelit kokkupõrkekursile. Antiik-Kreekast pärit igavikulise paradigma järgi ei muutu universumis õigupoolest midagi. Sellele vastanduva juudikristliku evolutsiooniidee järgi on aga kõik pidevas voolamises, kirjutab raamatus «Looduse taassünd» inglise bioloog Rupert Sheldrake: «Veel hiljuti suudeti neid teooriaid teineteisest turvaliselt lahus hoida. Evolutsioon käis maa peal, taevas kehastas aga igavikku.»
14. veebruar 2020
5 min
Jaan Krossi Eesti õigustus (3) Kui tõusta kotkalennul Jaan Krossi (19. veebruar 1920 – 27. detsember 2007) loomingu ja eriti proosa kohale ning katsuda leida üldistavat – iga üldistus on mõistagi ka lihtsustus – märksõna Krossi tekstikogumile, aga ka tema loomingust kirjutatule, st metatekstidele, millest esinduslikematena nimetatagu Juhani Salokanneli monograafiat „Jaan Kross“ (2008, eesti keeles 2009, tõlkinud Piret Saluri) ning artiklikogumikku „Metamorfiline Kross“ (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, koostanud Eneken Laanes, 2005), siis võiks see märksõnapaar olla „Eesti õigustus“.
5 min
Vikerkaar loeb. Käputäis lookesi raamatut otsimas, vigadest rääkimata Corrado Augiase raamatul „Istanbul. Ühe pealinna lugusid, paiku ja legende“ on väga ilus kaas. Raamat ise on väike ja veider. Autor alustab „Vajalikus sissejuhatuses“ väitega, et Istanbul sarnaneb Roomaga, olles linn, mis laseb end avastada mitte ainult laiuti, vaid ka sügavuti, ning teatab siis, et ei kavatse olla tavaline reisijuht. Peagi pärast seda viib ta lugeja pikale turistlikule jalutuskäigule mööda Beyoğlu linnaosa peatänavat, leides mõne lause iga järjestikku ette tuleva vaatamisväärsuse kirjeldamiseks.
8. veebruar 2020
2 min
EKI keelekool: kas regama, resto ja kombe(kas) on kirjakeele sõnad? Piir kirja- ja kõnekeele vahel pole alati ühene ega selge. Mõned keelenähtused seisavad selle piiri peal või ligidal. Samuti ei ole alati selge, millal peaks tarvitama kirjakeelde kuuluvaid sõnu või väljendeid ning millal sobivad ka kõnekeelsed. Leidub ka kasutusnäiteid, kus kirjutaja pole osanud eelistada üht vormi teisele ja on kindluse mõttes kasutanud neid kõrvuti. Veebist leiame näiteks reklaamlause: Parim valik: laste talvekombinesoonid ja kevad-sügiskombekad.
7. veebruar 2020
6 min
Vikerkaar loeb. Eurooplaste meeli kummitab Habsburgide nurjunud eksperimendi vaim? Euroopa Liit oma praegusaegsel kujul loodi Maastrichti leppega aastal 1993. Ma ise olen elanud Euroopa Liidu liikmesriigis kogu oma täiskasvanuelu. Euroopa sees ilma passita rändamine ja võimalus eri liikmesriikides töötada on mulle iseenesestmõistetavad. Ma ei arva, et EL oleks veatu institutsioon, aga ma tunnen selle vastu sümpaatiat, niipalju kui ma üldse mingi bürokraatliku riigimasina vastu midagi tunda suudan.
6 min
Kuidas harjuda Eesti leigusega? Britid on ülivõrretega harjunud. Seepärast kipume võtma tugeva mööndusega tõe pähe asju, mille pärast teised pigem sügavat muret tunnevad. Meie ajakirjandusele meeldivad väga hirmu- ja õuduselood ning äsjane uue koroonaviiruse puhang Hiinas Wuhani linnas andis nende käsutusse suurepärase vahendi rünnata täiel rinnal rahva närvikava. Kontrastina kulus Eesti ajakirjandusel veel nädal, enne kui need uudised kohale jõudsid, aga kui see viimaks juhtus, siis käis iga eestlase peas kiiresti klõps ära ja maa oli „vaid sammukese kaugusel üleüldisest paanikast“.
2. veebruar 2020
1. veebruar 2020
31. jaanuar 2020
1. veebruar 2020
31. jaanuar 2020
4 min
Ihu on tajukogemuse ainus vahend Üks tänapäeva mõtlejate peamisi tunnuseid on üksikisiku tähtsustamine. ÜRO 1948. aasta „Inimõiguste ülddeklaratsioon“ sai võimalikuks tänu sellele, et filosoofid hakkasid juba aastakümneid varem koostama maailma, lähtudes inimese eesmärkidest ja huvidest. Inimese tähtsust rõhutades lükati lõplikult kõrvale valitseja- ja kirikukeskne eluhoiak. Filosoofias nimetatakse seda isikukeskseks mõtlemiseks, sest sisemus (subjekt) muutus sama tähtsaks kui välisus (objekt).
Eelmine Järgmine
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto