Sisukord
AK
28.10.2020
Koroonaviirus Eestis: kõnnime praegu mõõgateral (18) Eesti Tallinna sotsid toetavad Roheliste petitsiooni, Saar ei pane allkirja (24) Riik ravib looma- ja marjaäri haavu (3) Eesti passide kujundus muutub Eesti lühiuudised EKRE saadab ERRi nõukogusse Anti Poolametsa (1) E-riik astub järgmise sammu laia maailma (3) 108-aastane Illa Toompuu tahab elada veel 80 aastat Majandus Eestis jõudis kriis töötajateni kiiremini kui mujal Euroopas (3) Majanduse lühiuudised Alibaba tütarettevõte teeb ajaloo suurima IPO Suurtööstused saavad rohetasudele maksulae Tehnika lühiuudised Välismaa Kohalik vaade ⟩ Valitsuse kehtestatud uued piirangud läitsid Itaalias vihaleegi Valgevene opositsioon üritab streigiga Lukašenkat murda (2) Postimees USAs ⟩ Kuus päeva valimisteni: California kohal on sinine taevas (8) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Vaba maailma valimised (1) Tiit Loim: kõurikute kõigutamatu ülemvõim (3) Toomas Vitsut: piiridest väljuv riik Peatoimetaja Mart Raudsaar: ühel päeval saame meiegi Pulitzeri* (11) Tiia Lister: nõiaring õpetaja elukutse ümber (6) Erkki Bahovski: sõna ja tegu (1) TERVISHOID ⟩ Janika Kõrv: Eesti insuldiravi kasvas Euroopa meistriks TERVISHOID ⟩ Ken Kalling: lastehalvatuse epideemiast sündis uus ravisuund TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: kutsumata külaline külvab õnnetust Kultuur Kuidas seletada pilte surnud punktile Kultuur lühidalt Salapilk võõrasse külmkappi «Rebecca» on kummituslugu ilma kummituseta Sport Belgia MM-ralli võib kujuneda rehviloteriiks, millega pani Aava 11 aastat tagasi täppi (1) Spordi lühiuudised Kaia Kanepi jätkab pingelist punktijahti Hyundai rallitiim oli sunnitud koroona tõttu tehase sulgema Toijala loodab kokku saada parimat koosseisu, kuid arvestab võimalike tagasilöökidega Teadus Kas pandeemia näitab teed kliimasõbralikule maailmale? (5) Tartu Raha on makstud, aga internetti pole (5) Toomas Kiho: südalinna kultuurikeskus kui Tartu päästeplaan (2) Oliver Mõttus: abielureferendum viib valele teele (2) Maakonna liinivõrku ootab ees raputus Tartu lühiuudised MIKS? ⟩ ... pole Tartus nii, nagu on Tallinnas, Haapsalus ja Pärnus, linnaveiseid või näiteks -lambaid, kes saaks Emajõe luhal elada ning seal loodust mitmekesistada? Kasekese restorani lammutus seisab ehitusloa taga (1) Noortelt judokatelt neli kulda, kurb viga jättis Kuusiku Ungaris üheksandaks Korvpallurid ihkavad võitu Mõned oskavad anekdoote rääkida ja teised mitte, Peeter Tulviste oskas Peeter Tulviste ja kirjastus Ilmamaa Meelelahutus Koomiks Sudoku
AK
24. oktoober 2020
Video ⟩ Kunst sinu ümber. Armastatud maalikunstnik Tiit Pääsuke: «Ma tahaks ilu vastu võidelda!» (3) Tiit Pääsukese teosed ja särav isik on inspireerinud mitmeid põlvkondi kunstnikke ja kunstihuvilisi. Tema värvirikkad, pastoossed ja tehniliselt oskuslikud maalid on vaatajaid rõõmustanud juba 1950ndate lõpust alates ning valikut sellest saab näha äsja avatud suurejoonelisel isikunäitusel Tartu kunstimuuseumis. Tiit Pääsuke on maalikunsti klassik ning legendaarne õppejõud, kelle avatud meel ja huvitavad lood on eeskujuks paljudele. Kohtusime Pääsukesega tema ateljees, et mõtiskleda veidi kunstnikuks olemise ja kunsti vajalikkuse üle.
23. oktoober 2020
Vikerkaar loeb. Seitsmekäiguline lõunasöök luulude kastmes Kazuo Ishiguro «Kui me olime orvud» (2000) on veider romaan, mida on nimetatud nii Ishiguro parimaks kui ka halvimaks teoseks. Lugu kulgeb Inglismaal ja Shanghais, peategelaseks ja minajutustajaks viimatinimetatud linnas sündinud, kuid pärast vanemate salapärast kadumist Inglismaale saadetud ja seal üles kasvanud Christopher Banks. Ishiguro jutustajatele omasel jahedal ja võõrandunud, kohati ka upsakana mõjuval toonil kirjeldab Christopher oma elukorraldust Londonis, kooliaastaid, soovi saada kuulsaks detektiiviks. See, et romaanist kriminulli ei tule, saab küll üsna kiiresti selgeks – Christopheri kuulsad juhtumid on vaid möödaminnes mainimiseks head.
Viimane ENSV kommunist lahkub umbes aastal 2040 (2) Kuidas juhiti ENSVd, oblastisarnast nähtust, kus mul tuli aastakümneid elada? Äsja ilmunud Toomas Leito mälestusteraamat «Tagasivaated» annab vastuseks olulist ja üksikasjalikumat lisa. Hoolimata (minu meelest) suurest varjamisest on need kohe kindlasti seni ilmunud teostest kõige tõhusamad. Erinevalt varem samal teemal kirjutanud autoreist (näiteks Aare Laanemäest ja Vello Pohlast) tegeleb Leito vähem eneseõigustamisega, leheküljelt 106 leiame koguni ausapoolset eneseanalüüsi, isegi enesesüüdistamisi, arutlusi sellest, «kuidas võim pähe lööb».
Väike kell, mis mängis suurt rolli Sajandivanuse Eesti Draamateatri ajaloole kiirpilguga tagasi vaadates tundub tõusujoones kulgemine justkui endastmõistetav. Kuid nagu alati ajaloos, oli ka selle teatri elus hetki, kus kõik oleks võinud minna ka teisiti. Uue teatri algus polnud lihtne ei kunstilises, organisatsioonilises ega majanduslikus mõttes. Otsiti oma nägu, tegutsemismudelit, ressursse; toeks oli nooruslik õhin, hea teatriharidus, suur teatritegemise ning eneseteostuse soov. Mõnelgi äreval hetkel sai otsustavaks stuudiolaste solidaarsus ja abi oli kasvõi pisiasjast – nagu näiteks Otto Aaloe kulduurist.
Sisikonda väänav delikaatne jutustus Touché Amorét saab lugeda üheks neist bändidest, kelle mõju võib pidada muljet avaldavaks, kuid kes pole seni suutnud saavutada kuulsust ja au, mida ta päriselt väärib. Seetõttu võib nende värskeimat albumit «Lament» pidada omamoodi läbimurdealbumiks – see on album, millel on viimaks see ampluaa, kus igaüks võib midagi meelepärast leida. See on album, mida pole võimalik varjutada või ignoreerida. See on selleks liiga palju hetkes. Nagu löök näkku.
19. oktoober 2020
17. oktoober 2020
Sveta Grigorjeva: ma pole pidanud Eesti ühiskonda integreeruma, mind kasvatatigi eestlaseks (15) Kui enamik tüdrukuid valis Tallinnas Lasnamäe Kuristiku gümnaasiumis valikaineks sekretäri eriala, oli Sveta Gri­gorjeva üks väheseid, kes ­eelistas hoopis meediaõpet. Heidi Tammari juhendamisel kirjutas ta tollal seminaritöö Anna Politkovskaja mõrva kajastamisest eesti ja eestivene meedias, jõudes järeldusele, et erinevus oli kvantitatiivne. Sveta peab väga tähtsaks ühiskonnas orienteerumist, mõistmist, mida talle tahetakse öelda, ning oskust end täpselt väljendada. Koreograafia­õpingud on viinud ta Saksa­maale Giessenisse Justus-Liebig Universitäti, teatri ja performance’i eriala magistrantuuri, kus tantsulisele eneseväljendusele pühendatakse vaid 20 protsenti ajast, ülejäänud aeg kulub filosoofia, sotsioloogia, kirjanduse jm humanitaaria õpingutele. End Eesti ja Saksamaa vahel jagav Sveta, kes plaanib ka doktorantuuri astuda välismaal, sai tänavu suvel kuulsaks hoopis ootamatul moel.
16. oktoober 2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto