Sisukord
Postimees
07.08.2020
Eestlane Beirutis: asi läheb ilmselt veel halvemaks (3) Eesti Seeder kahtleb Parem­poolsete ja nende manifesti siiruses (37) Eesti lühiuudised Klaas Tartumaa alkoholipiirangust: see on poolik lahendus (22) Jurist leidis viisi puuküürnikust vabanemiseks (3) Video ⟩ Vello Lõns sattus lapsena koduõuel õhulahingu tunnistajaks (6) Majandus Kinnisvarainvestorid: Tallinnas on hinnasurve ühes linnajaos Majanduse lühiuudised Kopsaka kahjumiga Tallink jätkab suurkoondamist (6) Välismaa Rootsi otsib rohtu jõukude ohjeldamiseks (13) Välismaa lühiuudised USA ministri Taiwani-visiit vihastab Hiinat (1) Egiptus triivib suure põua poole (1) Arvamus Juhtkiri: doominoefekt erakonnamaastikul (6) Kerttu Kirjanen: kampaaniad ei aita kihutamise vastu (50) Martin Mölder: Isamaale toob edu mõõdukas konservatiivsus (16) Toomas Vapper: Eesti rahandussüsteem peab olema aus ja puhas (1) Henri Kaselo: haldusreformi pool rehkendust on siiani tegemata Karl Kivil: kas vabariiklased suudavad õõnestada Trumpi? (6) Kultuur Veljo Tormise jonn päästis regilaulu Seitse kümnendit plaatidel – pikk ja lai diskograafia 10 tähelepanuväärset heliplaati Veljo Tormise muusikaga Sport Spordi lühiuudised Kahe aeruga kuningad, ühega vaeslapsed Uue olümpiaala uhke areen, mille lõpplahendus pole mägede taga Tartu Tartu ei saa koroonat üksi ohjeldada (11) Miks Skechersi suvejooks vett vedama läks? Sedapuhku saab olema raskem, sest kevadist Eestit pole enam Juuli ületas Raekoja platsi toidu- ja joogikohtade pidajate ootusi Tartu lühiuudised Liugpildid ⟩ Kõik, kõik on uus septembrikuus Koroonauuringu juht Ruth Kalda: terviseameti andmetel on Tartu haiguskolle veel kohalik (9) Pillimeister sättis Eesti suurima kiivrikogu näituseks Karu hingas noorele perele kuklasse (4) Tartuffi juht loodab viroloogiliselt ohtlikul ajal virtuaalsele kinosaalile Meelelahutus Koomiks Sudoku
AK
11. juuli 2020
5 min
Põhjala võlud ja valud: vana kummitehas võidetakse inimestele tagasi Veel aasta eest lasi nii mõnigi taksojuht sõitja(d) Kopli poolsaare tipus autost välja raske südamega. Mis seal salata, koht näib isegi põlistallinlastele ikka veel kauge ja hämar ja ka mina ei tihkaks hilistel õhtutundidel vanade tehaste ja kentsaka kontingendiga piirkonnas trammist välja astuda. Ometi on üks seltskond otsustanud just seal, vanas Põhjala kummivabrikus, ellu äratada uue kultuuritehase. Kas projektil on jumet?
22. juuni 2020
20. juuni 2020
6 min
Rein Raud: mäss kui ühiskonna palavik (53) Ameerika Ühendriikides toimuvat rassismivastaste protestide lainet võib teatud mõttes pidada naistevastase vägivalla vastu suunatud #metoo liikumise jätkuks. Mõlemad on ajendatud probleemidest, mille lahendamiseks kutsutud ja seatud institutsioonid ei ole oma ülesannetega toime tulnud ning on nõrgemale poolele õigluse tagamise asemel võimestanud hoopis tugevamat. Ent mõlemalt liikumiselt peab tohtima ka küsida, kas nad ei ole ebaõigluse vastu võideldes oma teatavates aspektides ka ise ebaõiglust põhjustama hakanud (just nimelt ebaõiglust, mitte ärateenitud karistusi süüdlastele, keda seni pole vastutusele võetud).
5 min
Majandusteadlane: geopoliitika ja geoökonoomika vahel ja sees toimuvad suured muutused (1) Püüdes mõtestada, mis on viimase kümne või natuke enama aasta jooksul globaalsel areenil toimunud, võiks alustada kahest määratlusest. Esiteks on esile kerkinud uued võtmetegijad. Vana võimujaotus ragiseb. Mõni ütleb, et käivad lausa tektoonilised nihked. Teiseks, paarkümmend aastat tagasi oli moodne käsitleda kõike ümbritsevat turgudekeskse ja piirideta maailmana, riikides kui sellistes nähti iganenud lavalt lahkujaid. Põhitegijad olid rahvusvahelised suurfirmad, pangad ning toimuvat ei määranud mitte mingid riiklikud struktuurid, vaid Thomas Friedmani väljendit kasutades elektroonilised hordid.
19. juuni 2020
4 min
Digikultuur. Digiajastul kunstipärand muutub Teiste kultuurivaldkondade kõrval võib digitehnoloogiatega seotud kiireid muutusi näha ka kunstipärandi uurimises ja esitamises. Kunstiteoste konserveerimine ja uurimine on tänapäeval valdkond, kus digivahendid on tööprotsessi lahutamatu osa. Tegemist on uurimisväljaga, mille fookuses on kunstiteos kui füüsiline objekt ja teose valmistamisprotsessid. Küsimuse «Miks kunstiteos tehti?» asemel küsitakse pigem: «Kuidas see tehti?»
2 min
Juurikas. Müstiline signaal kordub Astronoomide grupp avastas kosmosest müstilise signaali, mis kordub iga 157 päeva tagant. Mõistatuslikud signaalid on paraku universumi reaalsus, millega tuleb leppida. Näiteks meie kortermajas on regulaarselt kuulda puurimise häält. Tegu on signaaliga, mis kordub mõne päeva tagant ja kestab ligikaudu hommikust õhtuni. Signaali päritolu pole teada. On teooria, et naaberkorterites elavad mõistuslikud olendid, kes püüavad kosmosesse sõnumeid saata. Puurimise koordinaadid muutuvad ajas ja ruumis. Seda põhjustab tõenäoliselt mingi aegruumi kõverus meie kortermajas.
2 min
Aja auk. Põrandaalune šamaan Kolades internetis, sattusin fakti otsa, et 21. juunil 1979 suri Nepali pealinnas Kathmandus Angus MacLise’i nimeline mees. Niisiis suvisel pööripäeval, sel maagilisel ajal. Enamik lugejatest vast ei tea, kes oli Angus MacLise, ja ega ma ka ise hästi ei tea. Aastaid tagasi, kui sai piraatluse korras Napsterist muusikat tõmmatud, innustajaks hasart, et mida siis üldse saada on, juhtusin tõmbama ka Angus MacLise’i, kuna ta tundus kirjelduste põhjal lihtsalt midagi nii marginaalset ja sealpoolset, et pidi sellega ometigi aparaati testima. Aparaat oligi ülesannete kõrgusel ja midagi oli saada. Poleks olnud, kui entusiastid poleks aastakümneid pärast tema surma hakanud välja andma säilinud salvestusi. Põhiliseks väljaandjaks MacLise’i lese Hetty loodud plaadifirma Boo-Hooray.
2 min
Nädala plaat: Cosmoskoviitide kosmopoliitsed rännakud Saaremaa juurtega seitsmeliikmelise kollektiivi Cosmoskva üle 14 aasta ilmunud uus album jätkab sealt, kus eelmine jäi pooleli. Seni ainus album «Juniper» (2006) sisaldas stiilipuhast, pisikese funk’i-lisandiga, tollal maailmas kõvasti kõneainet pakkunud acid-jazz’i, kuid jäi eelkõige meelde noore miniorkestri ja toreda sõpruskonna paljutõotava debüüdina. «IV» on tublisti küpsem ning tuntavalt parema produtseeringuga ja eks oleks ka imelik, kui nii ei oleks. Acid-jazz ja nu-jazz seevastu ei ole enam primaarsed, pigem liigutakse retrohõngulistel radadel, millel armastati õõtsuda paarikümne aasta eest ehk sajandivahetusel, mida Cosmoskva peab ametlikult oma sünniajaks.
13. juuni 2020
5 min
Hent Kalmo: konservatiivsusest põhiseaduses (2) Teadupoolest käis idanaabri juures sel kevadel kibe konstitutsiooni parandamise töö. Küünilised vaatlejad nägid asja sisu lihtsalt: rahvas saab rasvasema miinimumpalga ja indekseeritud pensionid, president Putin avarama võimu ja rohelise tule kaheks täiendavaks ametiajaks. Rahvahääletusele jõudis teisigi huvitavaid parandusi. Kaitse alla soovitakse panna «usk jumalasse» ja «ajalooline tõde». Et abielu asjus poleks segadust, määratleti see liiduna mehe ja naise vahel, kirjutab õigusteadlane Hent Kalmo.
5 min
Indrek Ibrus: Eesti aruteluruumi elujõust (1) Eesti on ruumiliselt killustunud, võib lugeda vastselt ilmunud Eesti inimarengu aruandest (EIA). On ühe suure linna Eesti, on mõne teise linna Eesti ja on muu Eesti. Sidemed nende Eestide vahel on üha ebakindlamad. Need on tasapisi muutunud juhuslikumaks ja ennekõike privaatsemaks – sõltuvalt sellest, kes linlastest jaksab osta maakodu, kes isikliku autoga mitme kodu vahel liigelda. Ja mida rohkem on sellist privaatset liikumist ja sidestamist nende kohtade vahel, seda vähem mahub selle kõrvale mõtestatud ühistransporti kui avalikku hüvet. Eesti kokkutoomise avalikku hüvet ei ole justkui enam mõistlik, ratsionaalne pakkuda. Sellist, mis lähtuks inimeste tegelikest liikumisvajadustest.
12. juuni 2020
5 min
Kolmanda ringi raamatud: Queen ja Freddie Mercury Kirjastus Sinisukk saatis hiljuti samal ajal müüki kaks erineva lähenemis­­­­viisiga raamatut, kus põhiteemaks Freddie Mercury ja Queen. Matt Richardsi ja Mark Langthorne’i kahasse kirjutatud ning 2016. aastal ilmunud teos on tavapärane biograafia. Peter Hince’i ülevaate originaal ilmus 2011, ent detsembris 2015 lõpetas ta redigeeritud väljaande kirjutamise, just rokkmuusika ja roki videomaailma kapitaalselt muutnud «Bohemian Rhapsody» avaldamise 40. aastapäeva paiku. Uusväljaanne ongi eestikeelse tõlke aluseks.
7. juuni 2020
6. juuni 2020
3 min
Hannele Valkeeniemi: sada aastat dramaatikat, eraldi ja koos Kui lähedased võivad kaks naaberriiki olla? Nii lähedased, et räägitakse lausa nende ühinemisest. Kui kaugele võivad lähinaabrid üksteisest jääda? Nii kaugeks, et ühedus nende pealinnade vahel katkeb täielikult aastaiks. Mõlemad äärmused mahuvad Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete ajateljel saja aasta sisse. Nende äärmuste vahel näeme, kuidas kaks väikeriiki toetuvad teineteisele ja kuidas satuvad vastasseisu suurvõimude omavaheliste mängude keeristes. On harjutud arvama, et Soome ja Eesti sõbralikud suhted on koduselt ja heatujuliselt iseenesestmõistetavad, aga päris elus on olnud ka palju dramaatilist.
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto