Sisukord
Postimees
04.04.2020
Minister Tanel Kiik: aprilli keskpaik tuleb kõige raskem Eesti Lootuskiiri on, imeravi veel mitte Koroona alistas särasilmse rahva­tantsija Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi Koroonakriis sundis testitulemused liikuma reaalajas Siseministeerium maksab juhtidele kopsaka preemia (3) Haige mees sai ravile pärast inimese ründamist Majandus Mari portfell kukkus koroonakriisiga miinusesse Koroonakriisi võimalik võitja Välismaa New Yorgis sunnitakse tööle ka koroonahaiged meedikud (1) Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Baltimaade kaitsmist nagu alati (1) Raport soovitab harjutada vägede Baltimaadesse toomist Lawrence: raudteel liigub sõjatehnika kiiremini Hodges: Venemaa ei mõtle «sõjas» või «ei ole sõjas» (1) Arvamus Juhtkiri: kiire toiduabi väldib nakatumist Raskete kohtade hirm Piiride nihutajad Komandör kaotas närvi Õige inimene õiges kohas Sport Ville Arikese kolumn: koroonakriis näitab ära sportlaste sisu POSTIMEHE EKSKLUSIIV ⟩ Läti mitmevõistleja rühib Kirdi imelise tööeetika ja eestlaste professionaalsuse abil tagasi tippu Merendus Ehitusloata kaldakindlustus annab Kloogaranna suvilale lisaaega (3) Tallinn Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi AK Kaido Kama: õppetunnid, millest ei õpita Mikael Raihhelgauz: põimsus peab edasi kasvama «Koroona» naabrid Kaupo Vipp: teame, aga ei usu EÜS 150: inime on mõõt! Õpetlik isolatsiiniajastu lauamängu Nupukoroona Kunst sinu ümber. Peidetud lugude jutustaja Jaanus Samma Poola suurkuju ja eeskuju NÄDALA PLAAT: Reisialbumid Tallinnast Los Angelesse, Göteborgist Ühendkuningriiki Plaat, mis vaatab mööda Juurikas. Minu eriolukorra päevik Arter Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma? Kõik lõpeb kord... aga millal? Hiina pikksilm. Huawei P40 Pro: kas saame hakkama Google‘ita? (1) Linn ja auto. Sõiduproov Volkswageni väikse elektrikaga Meelelahutus Koomiks Sudoku
AK
4. aprill 2020
3. aprill 2020
4 min
Kunst sinu ümber. Peidetud lugude jutustaja Jaanus Samma Kunstnik Jaanus Samma on paljudele kunstisõpradele tuntud oma projektiga «NSFW. Esimehe lugu», mis esindas Eestit 2015. aastal Veneetsia biennaalil ja kus ta jutustas nõukogude ajal tegutsenud geist kolhoosiesimehe loo. Tihti võtabki Jaanus Samma oma teoste ainese ajaloost, kuid seda alati mõne kunstilise vimkaga. Märtsis töötas kunstnik Tartu Kunstimaja residentuuris, mille raames külastas Eesti Rahva Muuseumi kogusid, et sealt oma uute teoste jaoks inspiratsiooni leida.
3 min
Kuulsusetus ja küündimatus on kaine peaga liiga rasked kanda? Kui ma noorena ehitusel töötasin – käsi tõrgub kirjutamast «ehitajana», sest ma ei omandanud kutseoskusi kunagi täielikult –, kasutasid mõned kolleegid, need päris ehitajad, kel oli peale kuldsete käte ka kõrgelt arenenud klassiteadlikkus, minu määratlemiseks pseudoakadeemilist oskussõna «intellikõnts». Sest kollektiivis polnud saladuseks, et mul on raamatukogupilet ning ma loen vabal ajal – ja tegelikult päris sageli ka töö ajal – vabatahtlikult ilukirjandust.
6 min
Vikerkaar loeb. Ühe vana moralisti märkmeid meeleparanduseks Pariisis ilmub 1687. aasta sügisel 360-leheküljeline raamat, mis kannab pealkirja «Theophrastose «Inimtüübid», kreeka keelest tõlgitud, ühes «Inimtüüpidega ehk Meie ajastu kommetega»». Teose ilmumisaastaks on märgitud 1688. Raamatu sisust hõlmab umbes sada lehekülge Theophrastose «Inimtüüpide» tõlge prantsuse keelde, ülejäänud 250 lehekülge on anonüümne tõlkija sisustanud oma sissejuhatuse ja lisandustega. Viimased sisaldavad üle neljasaja Theophrastosest inspireeritud tähelepaneku Louis XIV aegse­ linna- ja õukonnaelu kommete kohta.
1. aprill 2020
28. märts 2020
27. märts 2020
4 min
Digikultuur. Sotsiaalmeedia – täiuslik või täiesti rikkis? Viimase paari aasta jooksul – pärast Cambridge Analytica skandaali ning infokorratuse plahvatuslikku kasvu – on saanud populaarseks väide, et sotsiaalmeedia, mõne sõnul lausa kogu internet, on katki. Rikkis. Nässus. Ei tööta. Sotsiaalmeediat kasutab 3,8 miljardit inimest. Sellest on saanud juhtiv kommunikatsioonitaristu, info- ja meelelahutuse kanal. See täidab, osaliselt ja äraspidiselt, aga siiski, paljusid avaliku sfääri funktsioone. Sotsiaalmeedia vahendusel viljeleb hulk inimesi iga päev digi- ja osaluskultuuriks peetavat. Sotsiaalmeedias on endiselt palju positiivset.
5 min
Küüditamine on mälu, mitte minevik (5) Kuigi 1941. aasta 14. juuni küüditamisest saab varsti mööda 79 aastat ning 1949. aasta 25. märtsi Siberisse viimisest sai 71 aastat, on paljudes peredes küüditamise alateadvuslik hirm täiesti olemas, teatakse oma Siberisse saadetud esivanemaid ja neid päevi tähistatakse. Aga kas peab, jätame selle mineviku ja läheme eluga edasi, arvavad paljud. Teeme mõttemängu ja tarvitame sõna minevik asemel sõna mälu. Siis olukord muutub. Kuidas saab edasi minna ilma mäluta inimene?
4 min
Houellebecq nagu Coca-Cola Millegipärast polnud mul Michel Houellebecqi uue romaani ilmudes selle vastu erilist huvi, mõtlesin, et mida uut seal ikka olla saab, mida pole juba Houellebecqilt kuulnud või lugenud. Eesti keelde tõlgiti see umbes samal ajal kui inglise keelde, nii et töö oli kiire. Raamat võttis kohe koha sisse ka kohalikus raamatumüügi esikümnes ja püsis seal päris pikalt. Selline asi pole tõlkeilukirjanduse puhul kuigi tavaline. Ja eriti veel sellise autoriga, kelle loomingut võib pidada «päriskirjanduseks» või «tõsiseks kirjanduseks». Eestis on Houellebecqil lugeja­ olemas ja temaga saab minna kindla peale.
2. märts 2020
31. jaanuar 2020
27. märts 2020
21. märts 2020
19 min
100 aastat sünnist ⟩ Mis mees oli Georg Ots? (1) Kuidas portreteerida Georg Otsa, keda ma kunagi näinud ei ole ning kellega koos ma laval pole olnud. 1990. aastal, kui mind Estonia teatrisse tööle võeti, oli Georg Ots juba 14 aastat manala teedel. Kuid mälestus temast püsis väga eredana ning tollal töötas Estonias suures osas veel Georg Otsa aegne kaader. Ka ajahambast puretud teatrimaja oli säilitanud oma interjöörides veel selle õhustiku, mis Georg Otsa ajal, kuid mis nüüdseks on juba lugematute remonditööde käigus ammugi uute ümberehituste ja krohvipindade alla kadunud.
5 min
Jaak Valge: demokraatia või liberaalne demokraatia  (11) «Sõna demokraatia tuleb kreekakeelsetest sõnadest demos, mis tähendab inimesi, ja kratos, mis tähendab võimu. Järelikult võib demokraatiat mõista kui rahvavõimu, juhtimisviisi, mis sõltub rahva tahtest.» Nii selgelt alustatakse demokraatia kirjeldamist Euroopa Komisjoni inimõiguste käsiraamatus. Ent järgneb mööndus, mis selguse annulleerib: «Õigupoolest ei peaks demokraatias kehtima ka häälteenamuse reegel, kui see tähendab, et vähemuste huvisid ignoreeritakse täielikult. Vähemasti teoorias tähendab demokraatia valitsemist kõikide inimeste nimel, lähtudes nende tahtest.»
20. märts 2020
5 min
Armastusest vihkamiseni tuleb samm ise astuda, aga kadedus on alati küljes kinni Hiljuti helistas mulle noor populaarne telesaatejuht ja küsis, ega ma juhtu mäletama, kus asus Tallinnas Mündi baar, kus meeldis aega viita Sergei Dovlatovil. Nimelt, selgitas ta pisut kohmetult, esinevat meie linnas kuulus sümfooniaorkester, mille terve koosseis keelpillimängijatest löökpillimeistriteni välja jumaldavat Dovlatovit ja kavatsevat üksikud vabad tunnid veeta kirjaniku teostest ammutatud marsruuti mööda liikudes, kuid ei olnud suutnud kaardilt leida Mündi baari, kus olevat tahtnud hoogsalt lõpetada oma muusikalise retke.
4 min
Vikerkaar loeb. Tähistaevas hiiresilmades Arvatavasti on kõigil, kelle kooliaeg möödus nõukogude režiimi viljastavates tingimustes, mingi suhe vanapaberiga. Eksisteeris ju toona ÜKT ehk ühiskondlikult kasulik töö, millega tuli koguda punkte, mida muuhulgas jagati vanapaberi kogumise eest. Vanapaber võis esineda nööriga kokku seotud ajalehepakkidena, aga teinekord – olenes, kellelt küsida – lausa raamatutena, mida siis võib-olla tahtsid hoopis endale jätta. Paberikoormad tuli tassida kooli, mis neist edasi sai, seda õpilased – või vähemalt mina – teada ei saanudki.
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto