Sisukord
Postimees
14.11.2019
Ministeerium kärpis vanglatest raamatukogud (2) Eesti Järviku uurimise komisjonil pole voli ministrit vastama sundida (19) Tiskre oja purre tõi pahameeletormi (1) Majandus Pensionireform toob kaasa ridamisi ohte (2) 100 Eesti suurimat ettevõtet: suurfirmasid tabas seisak Suurettevõtted ei suuda kasumit kasvatada Ericsson Eesti maht ja käive kahanevad Hoogsalt kasvav perefirma tõusis Eesti suurimaks maksumaksjaks Uustulnukad ei pruugi edetabelisse kauaks jääda Eestis eristub kolm konglomeraati Välismaa Postimees Brüsselis: Macroni kandidaati ootab europarlamendis tuline leil Oliver Ait: süsteemi säilitamine on Hiinale majandusest tähtsam Üleujutused Veneetsias võivad lüüa rekordi Arvamus Juhtkiri: kümme päeva pikendust Evelyn Kaldoja: aitab kodurahu, mitte verejanu (1) Allar Jõks: riik pühib käed puhtaks (1) Merle Jääger: jõulupühade prügijalajälg​ Ivan Makarov: siili ehmatamine pehme kehaosaga (2) Meie Eesti Minister Kiik paneks apteekrile ülesandeid juurde (1) Kadri Tammepuu: milline on apteegireformi hind Kultuur Kui juba keskpäeval hämardub Reis Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast Maa Elu Praegune ilm on taliviljale soodne Põllumajandusettevõtjad ei saa ilma võõrtöölisteta enam hakkama Nädala mõte: kartulite asemel päikesejaam? Tüli võib Leesi küla poeta jätta Eesti põllumeeste seas on levimas päikesejaamade ehitamise buum Ilmajutt: segadused aastaaegadega (2) Mida teha auklike ubadega? Maa Elu linnulood jõudsid kaante vahele Kirve suurim vaenlane on niiskus Niidulaik põllumaade vahel pole looduskaitsjate soovunelm, vaid praktiline vajadus Meelelahutus Koomiks Sudoku
AK
21. detsember 2018
5 min
Andres Adamson: kas ajaloolased kirjutavad tõtt? (16) «Mis on tõde?» küsis Juudamaa prefekt Pontius Pilatus kohtumõistmiseks tema ette toodud Naatsareti Jeesuselt. Küsimus oli retooriline ja kohe selle õhku heitmise järel roomlane isegi väljus korraks ruumist, ütlemaks Jeesuse surmamõistmist nõudvaile juudi preestritele, et tema ei leia kohtualusel mingit süüd. Kuid vastata ei osanud sellele küsimusele isegi mitte seda sõna hetk varem oma kaitsekõnes kasutanud jumalapoeg.
4 min
Düstoopiline reaalsus kui sadomasokabaree (3) Ooperi „Tristessa“ maailma esietendust Kungliga Operis nimetati meie läänenaabrite pressis muuhulgas „Rootsi selle sügise suurimaks kultuurisündmuseks“. See paljuski a priori antud hinnang tõukub suuresti kahe asjaolu kõrvutamisest. Esiteks see, et Kungliga Operil on konservatiivse ooperimaja kuulsus. Ning teiseks, et „Tristessa“ pole mõeldud konservatiivsele maitsele, kuna sisaldab oma dramaturgilises sisus lisaks fiktsionaalsele mütoloogiale, futuristlikule düstoopiale ning platoonilisele armuloole ka seksi, vägivalda ja vägivaldset seksi. Ning kõigi nende jaoks, kel eelnevast veel vähe, ühtlasi ühte vägivaldset soovahetusoperatsiooni.
15. detsember 2018
14. detsember 2018
2 min
EKI keelekool: häid sõnu pole kunagi liiga palju (4) Lähenemas on jõulud – heategevuse, heade tegude ning ka heade sõnade aeg. Ärksamad meie seast märkavad aga, et argipäevadel meie suhtluses häid ja tunnustavaid sõnu napib. Näiteks kirjutas Rain Tunger hiljuti Postimehes „Miks on head sõnad nii loetud?“ (5.11.2018). Samast murest – heade sõnade puudusest meie igapäevases sõnavaras – on ajendatud ka eesti keele entusiastide Lembit Berkise ja Maimu Kindma koostatud väike kogumik positiivseid, toetavaid sõnu „Head sõnad“.
6 min
Idaslaavlaste mustad ööd PÖFFi maraton on otsa saanud ja ühes sellega ka minu tagasihoidlik panus festivalil, milleks oli Venemaa, Ukraina ja Valgevene uute filmide läbivaatamine. Filmid olid väga erinevad: mängufilmid ja dokumentaalfilmid, ajaloolised filmid ja nüüdisaegsed, žanrifilmid ja art-house, nii et ühtset loogilist pilti ei õnnestunud mul kuidagi kokku panna. Seepärast esitan allpool ülevaate, mille aluseks võtsin lihtsa, aga tõhusa asja, nimelt reitingu. Niisiis, kümme filmi halvimast parimani.
4 min
Vikerkaar loeb. Meditsiin kui sotsiaalteadus Miks on vaja arstitudengitele radiuse ja ulna asukoha ning patofüsioloogia ja muude inimkeha iseärasuste kõrval õpetada ka meditsiini ajalugu? Tartu Ülikooli õppejõud Ken Kalling vastab oma 2017. aastal ilmunud õpiku sissejuhatuses, et see on „arstkonna kollegiaalsuse tugevdamise vahend juba aastasadu“, ning lisab mõned lõigud hiljem, et valdkond võiks kujutada endast „meeldetuletust, et meditsiin ei ole pelgalt üks rakendusbioloogia haru, vaid keerukas ja ajas muutuv fenomen, milles on seotud erinevad ühiskondlikud ja kultuurilised tegurid“.
3 min
Pingviin Tuglase kikilipsuga ja kõik teised Mul on kogu aeg olnud tunne, et Eestil ja Antarktikal on midagi ühist. Mis? Seda ei ole ma osanud sõnastada, ent tunne on püsinud. Ja selle tundega alustasin ma ka kliimateadlase Andres Tarandi Antarktika-päeviku lugemist. Tekst algab soliidselt ja kollegiaalselt. Loetletakse kõik Antarktikas käinud eestlased, kes on oma reisi raamatusse raiunud. Palun: Ivar Murdmaa, Juhan Smuul, Enn Kreem, Andres Sööt, Rein Vahisalu, Anto Juske ja Enn Kaup. Neist Kreem ja Kaup on koguni kahe teose autorid. Uskumatult pikk nimekiri! (Mis ma ütlesin, et Eestil ja Antarktikal on midagi ühist!)
8. detsember 2018
7. detsember 2018
3 min
Mitte ainult jalgpallist «See raamat on üle Põhjamaade põrguhea…» ütleks väike Tjorven Soolavarese saarelt. Ta kuulub Skandinaavia (laste)kirjanduse kangete ja värvikate naiskarakterite seltskonda nagu ka Maria Parri vastse raamatu väravavaht Lena. Maria Parri ja Astrid Lindgreni loomingus on teisigi ühisjooni. Mõlemad kujutavad hakkajaid suure südamega tüdrukuid ja leebeid-lüürilisi poisse ning murdumatut sõprust. Nad kirjeldavad ühtehoidvat perekonda, vanade ja laste teineteisemõistmist, igale eale omast mängulusti.
3 min
Vana redise seiklused kohalikus Morias Kes ei tea – redisteks nimetati hellitavalt või kirudes, oleneb, kes, neid Nõukogude Liidu aegseid direktoreid, esimehi, liikmeid ja kandidaate, kes pealtnäha olid väga punased, seest... redist on ikka kõik näinud. Puldis jaurab tõhustamisest ning lubab korraga ellu viia järgmise kahe ajaloolise parteikongressi otsused. Kui bankett juba hoos, ehtsad ustavad kodudesse laiali veetud, julgedki mehed pintsaku seljast visanud, laulavad kõik eelmainitud Eesti hümni, metsavendade ja Leegioni laule. Jõuludeks toovad kuused koju, see tähendab, tuuakse, võimalik, et julgeolekumehed toovadki, et igasugu kitutäid haisu ninna ei saaks.
6 min
Kirjanduse kollane Kirjastajana jala jõudsasti maha saanud Tiina Kaalepi mõte on suurepärane: kes siis veel võiks usutavalt ja põnevalt rääkida kirjanike eraelust ja omavahelistest suhetest kui mitte nad ise. Pealegi on eesti kirjandusklatši ema Elo Tuglase «Tartu päeviku» ilmumisest 1996 (kordustrükk 2008) juba üksjagu aega möödas, ja kuigi igat sorti päevikuid, meenutus- ja mälestusraamatuid kirjanikest aeg-ajalt ikka trükitakse nii sarjaviisi kui ka ühekaupa, on proua Tuglase sapikollane siiamaani ületamata jäänud.
6 min
Kas me muutume lollimaks? (1) See on üllatav, aga sõna «loll» loetakse solvanguks ning lolli-teemast üritatakse ühiskonnas enamasti mööda minna piinlikult vaikides. Lollid ja lollus teemana on nagu seks – sellest kõva häälega rääkida peetakse halvaks tooniks. Lollide mainimiseks on kaks levinud varianti. Seda võib esiteks teha solvavas ja alandavas toonis kodus, sõprade ringis või töö juures suitsunurgas. Ja teiseks muinasjuttudes, kus lollid on mütologiseeritud, kohati kõikvõimsad kangelased. Kumbki neist kahest lähenemisest ei anna siiski ülevaadet sellest, kes on lollid ja millist rolli nad mängivad. Maha valehäbi! Arvamustoimetaja Taavi Minnik uuris meid ümbritseva rumaluse kohta antropoloogilt ja teaduse populariseerijalt Stanislav Drobõševskilt.
2 min
Nädala plaat. Maarja Nuudi pikk hüpe edasi Pärimusmuusika puhul peetakse olulisteks tunnusjoonteks ja jututeemadeks muu hulgas kahtlemata autentsust, traditsioonilisust ja sellega seoses ilmselt ka teatavat konservatiivsust. Kas on ikka nii, nagu alati on olnud? Pärimus peaks justkui minevikku edasi kandma. Aga kui on minevik ja selle edasikandmine, peab kusagil ilmselt asuma ka tulevik – vähemalt läänemaailmas domineerinud väärtus- ja ajasüsteemis. Nii et kui rääkida pärimusmuusika puhul konservatiivsusest, oleks see ilmselt vaid pool juttu. Teine pool jutust võiks käsitleda või peaks käsitlema tulevikku.
1. detsember 2018
30. november 2018
4 min
Natsiesoteerika juurtest teostumiseni Küll võib mõne raamatu lugemine olla piin! Võiks ju arvata, et viimane teos, mis lugejat tõesti piinab, on natsionaalsotsialistlikust müstikast, okultismist ja esoteerikast kõnelev raamat! Sest mis võiks olla põnevam kui salapära looriga kaetud ja nii paljude vandenõuteooriate allikaks osutuv teema, kus justkui pimeduse südames põimuvad põnevad karakterid, sünge esoteerika, inimvaenulikule absurdile rajatud teooriad ja lademete viisi vastamata küsimusi?
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto